Videod ja fotod artikli originaalis siit: http://forte.delfi.ee/news/mil...
Heiki Suurkask
toimetaja
USA relvajõududele poleks justkui maailmas ühtki tõelist vastast, aga paistab, et sealgi elatakse pidevas hirmus. Nimelt hirmus, et USA kahurväelased võiks tunda ennast olevat vaenulike (s o Vene päritoluga) kahurite laskeulatuses, samas kui oma kahurid nii kaugele lasta ei jaksa.
2S25 ehk Koalitsija-SV on Venemaa viimatine liikursuurtükk, mis kasutab 152 mm haubitsat maksimaalse laskekaugusega 70 kilomeetrit (see puudutab tipptehnoloogilist laskemoona, tavamürskudega 40 kilomeetrit). Esimest korda esitleti seda aasta 2015 võiduparaadil Moskvas, küll kaetud kahuritorniga. Algselt oli lubatud ta ka ehitada Armata alusele (nagu tankid T-14), lõppvariant on aga siiski rajatud tanki T-90 põhjale. Varasemates variantides on ta olnud varustatud lausa kahe kahuritoruga, et laskejõudu suurendada. Ja kaalub kuni 55 tonni.
USA peamine haubits M777 on aga seni olnud efektiivse laskekaugusega 24-30 kilomeetrit, Raytheoni välja töötatud mürskudega 40 kilomeetrit. On selge, et venelaste uue sõjatehnika esitlemine ajas Ameerika relvatootjad ärevile. M777 haubitsaid on teadaolevalt USA relvajõududes kasutusel 1001 tükki, lisaks on neid müüdud ka Austraaliale, Kanadale ja Indiale. Tellinud on neid ka Colombia ja Saudi Araabia.
M777 pole küll iseliikuv, vaid vajab haagisega kohale toimetamist. Ja USA armee on aktiivselt tegelemas nende 155 millimeetriste haubitsate laskekauguse olulise suurendamisega. Probleem pole tingimata just selles, et riik valmistuks aktiivselt sõjaks Venemaaga, vaid Venemaa on tavaliselt oma relvi müünud riikidele, kes ikka ameeriklastega riidu kiskunud. Venemaa on aga selgelt oma relvastust uuendades panustanud just tahtmisele ameeriklastele "ära teha".
Detaile varjab Ühendriikideski riiklik saladuskate, aga on teada, et USA armee töötab välja M777ER (ehk Extended Range, e k suurendatud laskekaugusega) suurtükke. Ka need peaks olema võimelised tulistama oma mürske 70 kilomeetri kaugusele. Picatinny Arsenali testidel eelmisel aastal näitasid relvad ka juba seda, et "ollakse õigel teel".
Uuendused tähendavad, et kahuritoru on tulnud pikendada lausa 2,3 meetri võrra, suurendada mürskude lennukiirust ja selle tulemusel oluliselt ka laskekaugust. Käiku võetakse ka uued XM907 kahuritorud, XM1113 rakettmootoritega mürsud, XM654 ülelaadur, automaatlaadur ja uus tulejuhtimissüsteem. Seni on selliste haubitsate kaaluks 4,2 tonni, nüüd suureneks nende kaal veel poole tonni võrra. Suurtükk vajab tegutsemiseks vähemalt viieliikmelist meeskonda.
Kaaluga tuleb aga tõsiselt tegelda, sest pikem kahuritoru suurendab ohtu, et relv võib lihtsalt ümber minna, ning teadmine, kui palju terast tuleb lisada, et relva raskuskese õigesse kohta asetuks, vajab veel põhjalikumaid arvutusi. Ka võib juhtuda, et suurenenud mürsu liikumiskiirus lühendab oluliselt kahuritorude efektiivset eluiga. Ka sellega tuleb edaspidi arvestada.
Testid jätkuvad veel kaugele 2018. aastasse.
Uuendamist vajavad ka iseliikuvad M109 Paladin-suurtükid, vahendab Jane'si väljaanne. Nende laskekaugus on seni 18 kuni 30 kilomeetrit. Paladinid kaaluvad 27,5 tonni, ka nemad kasutavad 155 mm kahurit.
Haubits, suurtükk või kahur
Omal ajal (17. sajandi Rootsis) töötati modernsed haubitsad välja küll eraldi relvana, mis selgelt eristusid tolle aja kahuritest ja näiteks Venemaal ja Soomes tehakse neil siiani vahet. Haubitsad vajasid laskmiseks suuremat nurka ja ja ka kahuritoru pikkuses oli selge vahe. USA eksperdid aga kinnitavad, et arvestades arengut, mida suurtükivägi pärast Teist maailmasõda läbinud, on haubits, suurtükk ja kahur muutunud juba sünonüümideks.
