Mis on see, mis ühendab sadu naisi erinevatest generatsioonidest ja elualadelt? Miks soovitakse aeg-ajalt kokku tulla, koosolekuid pidada, juttu ajada ja miks mitte ka pidutseda, kui selleks on põhjust? Vastus on lihtne ja peitub ka korporatsiooni nimes: Amicitia, mis tähistab sõprust ja avab oma uksed ka igale uustulnukale, kel paistavad olema samad põhimõtted ja vajadused: olla rõõmsad, avatud ja vastuvõtlikud kõigele uuele, nautida üksteise seltskonda ja väärtusi, mis on teineteisele pakkuda. Sest kõikidel on midagi oma õdedelt õppida, olenemata sellest, kas ollakse värskelt ülikoolipinki istunud või siis juba auväärses eas daam.

Möödunud nädalavahetusel tähistas korp! Amicitia nii Tartus kui Torontos oma suurt juubelit — 80. sünnipäeva. Siinkohal keskenduksime Toronto koondise juubeldamisele, mis kujunes sel nädalavahetusel suurt osa eestlaskonnast hõlmavaks ürituseks: niivõrd palju on amicasid ja nendega seotud isikuid, kellele juubel ühel või teisel viisil korda läks.

Üritused said ametlikult alguse juubelikommerssiga reedel, 19. novembril Tartu College'is, kus osales 100 inimest. Tegelikult hakkasid ettevalmistused pidustusteks juba kaua-kaua tagasi — juubelikomitee alati väsimatu auvil! Ellen Leivati juhtimisel töötas mitmeid kuid ennastsalgavalt, pannes paika kõik suured asjad ja pisidetailid — et kõik sujuks hästi ja häireteta, jättes kustumatud mälestused kõigile osalejaile.

Pidustustele oli saabunud aukülalisena vil! Merilin-Siret Sahku Amicitia Tartu koondisest, kes jõudis Torontosse juba nädalapäevad varem, tutvudes nii linna kui siinsete amicadega. Teine kaugem külaline oli vil! Kaja Laul Californiast. Saabujaid oli veel mitmeltki poolt Kanadast, USAst ja Euroopast, kuna sündmused olid igati seda väärt. Muide, nii kommerssi kui aktuse ja balli noorimaks külaliseks oli vil! Leila Puusti 12. oktoobril ilmavalgust näinud poeg Sten Tarvo.

Esinaine Marta Kivik avas kommerssi, meenutades aega 80 aastat tagasi, kui 12 julget ja tublit naist moodustasid korp! Amicitia. Esinaine kõneles lühidalt ka nende naiste erialavalikust, samuti Amicitia algusaegadest.

Isamaakõne pidas vil! Eda Oja, lipukõne vil! Lia Hess, kes keskendusid oma suurepärastes ja tugeva aplausi teeninud kõnedes isiklikele momentidele nii Amicitia elus kui vaadeldes laiemalt eestlust ja meie kodumaad, püüdes tuua välja asju, mis meile eestlastena tähtsaimad. Lia kõne oli lausa näitlejameisterlikkusega esitatud — aeg-ajalt tõmbas ta välja Amicitia trikolooris boasid ja pärleid, märkides värvide sümboolikat.

Kommerssile, nagu ka 75. juubelile viis aastat tagasi, olid kutsutud ka teiste akadeemiliste naisüliõpilasorganisatsioonide esindajad: Eesti Naisüliõpilaste Selts — Kaja Telmet, Filiae Patriae — Anne Pedel, Indla — Rutt Veskimets, Fidentia — Tamara Norheim-Lehela.

Nagu külalised hiljem märkisid, oli õestuspeost osavõtt nende jaoks suursündmuseks, samuti kaasaelamine uute värvikandjate rõõmule; igati tore oli näha Amicitia juurdekasvu tervelt 24 rebase näol, kes hiljem ka meeleoluka rebasteatri raames laval üles astusid.

Laupäeval toimus Eesti Majas korporatsiooni juubeliaktus ja ball. Aktus toimus kristallsaalis, kuhu olid saabunud amicad koos saatjatega ning külalisi.

Aktusel ei peetud pikki kõnesid, vaid esitati näitlikult Amicitia elukäiku läbi kümnendite, esitajaks rebased ja uued värvikandjad grupina ning veel mitmed teised amicad, ja spetsiaalselt selleks puhuks loodud koor vil! Ingrid Silma juhatusel. Värske värvikandja vil! Kaili Maimets esines flöödil, teda saatis klaveril noorem vend Riho. Kava pidepunktideks olid juubeliaastad ehk siis 1924—2014 — jaa, amicad on ettenägelikud ja oskavad alati ka tuleviku poole vaadata. Kava sisaldas nii Amicitiaga seotud tähtpäevi kui ka muud, mis neil aegadel maailma mastaabis juhtus — humoorikalt oli sisse põimitud näiteks Elizabeth Taylor ja tema abielud, samuti mitmed muusika- ja kultuurisündmused laias maailmas. 2014. aastast kõneldes ütles vil! Merilin-Siret Sahku, et temale kui külalisele Tartust oli juubeliüritustel viibimine äärmiselt huvitavaks kogemuseks, väites, et Tartu amicadel on Toronto õdedelt nii mõndagi õppida: kasvõi seda põlvkondadevahelist läbikäimist, kuna Eestis olevat sageli nii, et korporatsiooniaegne kõrgtegevus toimub ülikooliaastatel ning hiljem, kui käsil karjääri tegemine ja pereelu, tuleb sageli ette, et kaotakse korporatsiooni vaateväljast.

Ilmselt jättis aktus külalistele toreda mulje — seda kinnitas Eesti Korporatsioonide Liidu esimees Jüri Laansoo hiljem oma hiiglaslikku lillekimpu ja tervitust üle andes, et ta pole nii põneval aktusel varem viibinudki.

Tervitusi esitasid Kaja Telmet, tervitades kõikide akadeemiliste naisüliõpilasorganisatsioonide nimel; Peeter Leppik EÜSi, Erik Silmberg Rotalia nimel. Lisaks veel kirjalikke tervitusi organisatsioonidelt ja amicadelt üle maailma.

Aktusele järgnes vastuvõtt kristallsaalis ja fuajees suupistete ja shampusega, kus kõik said tutvuda stendidele paigutatud Amicitia ajalugu käsitleva näitusega. Nii aktuse ajal kui kogu õhtu jooksul jooksid kristallsaalis suurel ekraanil ka Amicitia tegevust illustreerivad fotod, millise presentatsiooni oli korraldanud vil! Maaja Matsoo.

Mõne aja pärast avanesid saali uksed ning algas juubeliball, mis oma ajastult püüdis imiteerida Amicitia loomise algusaegu ja tollal valitsenud stiili. Imepärase elegantsusega dekoreeritud saal ja auvilistlaste nimesid kandvad lauad ootasid pidulisi.

Mitmekäigulise õhtusöögi oli valmistanud Susi Holmberg koos abilistega. Üsna pea võttis laval kohad sisse 18-liikmeline Not Affiliated Big Band, mille kohta kõlas arvamusi, et vist väga pikka aega pole Eesti Maja laval mänginud nii suures koosseisus orkester. Kõlasid traditsioonilised ballilood ning tantsupõrand oli pidevalt täidetud.

Ballilt ei puudunud ka üllatused: charlestoni esitasid vil! Annely Riga, Helle Varrik ja Kairi Tirel, tõmmates ka pidulisi kaasa. Hiljem lõbustasid rebased kõiki osaga eelmisel õhtul esitatud rebasteatrist ja järgnes juubelikomiteele tänusõnade esitamine, kes omakorda esinesid lauluga. Suurepärane ball kestis pikalt üle südaöö, meenutades taas, et kus iganes paigas ka elatakse, omavaheline sõprus on see, mis nii paljusid ühiseks pereks seob.

Juubelisündmused lõppesid pühapäeval Läti Majas peetud brunch'iga, millega saadeti ka kaugemad külalised koduteele.

Märkmed: