Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Martin Hurda hinnangul soovib Venemaa Euroopa raketikilbi loomisega seoses lääneriike killustada.
Euroopa raketikilbi juures on pikka aega nõudnud oma osa otsustuses ka Venemaa, vahendas "Aeg luubis".
See seab aga raketikilbi loomisele takistusi, sest Venemaal on Moksva kaitseks juba oma raketikaitsekilp olemas. Kasutusel on tuumapeaga maa-alused raketid, mis lõhkevad atmosfääris. USA rakett seevastu sarnaneb tööpõhimõttelt püssikuulile - see muudab sihtmärgi tolmuks mitte lõhkejõu vaid kiiruse ja täpsusega.
ERR video siit: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...
"Erineva põhimõttega rakette ja nende juhtimissüsteeme - Venemaa ja NATO omi pole võimalik ühildada," arvas Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.
Üks oluline takistus on veel aga see, kelle vastu rakette kasutada. USA ja Euroopa peavad vaenlaseks Iraani - sealt hakkavad kõige tõenäolisemalt lendama ballistilised raketid NATO riikide pihta. NATO liige Türgi pole nõus, et NATO nimetaks ametlikult oma vaenlaseks Iraani, seda pole ka ka Venemaa.
"Kui Venemaa nõustuks sellega, et Iraan on ohuallikas, siis Venemaa jääks ilma hiiglaslikest tuuma- ja relvaostuslepingutest Iraaniga," märkis Juškin. "Kuidas on võimalik süsteemi üles ehitada, arvestada välja raketikilbi paiknemine, kui puudub üksmeel vastase osas. See on juba ületamatu takistus," lisas ta.
Takistused on analüütikute arvates Euroopa raketikilbi juures see, mis Venemaale koostöö juures kõige rohkem sobibki.
"Eesmärk ongi lääneriike killustada, tekitada erinevaid grupeeringuid, mis valdavalt jagunevad kaheks - ühed riigid, kes on rohkem huvitatud tihedast koostööst Venemaaga ja teine grupeering, kes nii huvitatud tihedast koostööst Venemaaga ei ole," selgitas Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt.
Järgmise aasta aprillis panevad NATO kaitseministrid paika Euroopa raketikilbi raamistiku. Juuniks peavad olema määratud rakettide asukohad ning pärast seda esitatakse kogu pakett Venemaale. Juškin arvab, et Venemaa ütleb koostatavale raamistikule "ei", sest raketikilbil puudub nö Vene-NATO ühine päästikunupp.
"Kui Euroopa kavatseb oma raketikilpi üles ehitada, ja ma usun, et see nii läheb, siis ta teeb seda iseseisvalt," märkis Juškin.
"Me oleme seda varem ka näinud, et ühel hetkel haagitakse lihtsalt probleemsed riigid maha või nad ise saavad aru, et nad ei peaks enam osalema, ja siis saab selle projektiga edasi minna," nõustus Hurt.