Noorte Sotsiaaldemokraatide president
Jällegi on ühed valimised Eestis möödunud. Tulemused on selgunud ja erinevad parteid kas peavad koalitsiooniläbirääkimisi või vaatavad õnnetult seda kõrvalt pealt. Ka Noored Sotsiaaldemokraadid osalesid neil valimistel. Meie noorteühenduse liikmed kandideerisid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas 11 omavalitsuses ning kolmes omavalitsuses õnnestus meil saada volikogu liikmeteks.
Sinu esimene kord
Esimest korda korraldasid Noored Sotsiaaldemokraadid kampaania „Sinu esimene kord”, mille raames õhutasime noori valima minema. Oma üleskutsega, mida levitasime interneti vahendusel, jõudsime 100.000 nooreni.
Sellegipoolest jäävad möödunud valimised mulle meelde kui ühed räpasemad ja sisutumad valimised Eesti lähiajaloos. Kui meie kutsusime üles noori valima, siis enamus erakondi oli pannud oma rõhu pensionäridele. Nendel valimistel oli see eriti tunda. Ükski partei ei suunanud oma kampaaniat noortele, isegi poliitilised noorteühendused ei suutnud endas leida seda jõudu, et koos kutsuda noori valima. Samuti piirdus suuremate noorteühenduste katusorganisatsioonide üleskutse minna valima vaid ühe väikese e-mailiga, mis ringles kitsas ringkonnas. Olukord on muutunud selliseks, et keegi ei tunne huvi selle vastu, millised on noorte probleemid omavalitsustes ning millist elu nad soovivad.
Noori maakohtades vähe
Heaks näiteks on, et kohtudes Ääsmäe valijatega, kurtsid vanemad valijad, et kahjuks ei ole noortel Ääsmäel midagi teha — käivad ringi ja karjuvad alevi vahel. Kandideerijad kirjutasid mure üles ja lubasid asja lahendada. Peale koosolekut aga näitasid noored meile oma tipptasemel noortekeskust, kus pea kogu alevi noorsugu õhtuti istumas käib ja kus nad omadega väga hästi hakkama saavad. Pigem oli neile probleemiks see, et noori on alevisse väheks jäänud. See on minu meelest ehe näide sellest, et noortega suhtlemata ei saagi nende probleemidest teada ja neile korraldatakse üritusi, mis võib-olla ei täida oma eesmärki. Mis oleks aga lahendus? Mis tooks noored kohalike omavalitsuste juurde? Kuidas panna kohalikud omavalitsejad noortega suhtlema? Leian, et oluliselt tuleb hakata arendama noorte volikogusid. Nendes saaksid noored välja öelda, mis neid huvitab, kuidas nemad tahaksid oma kodulinna või valda tulevikus näha. Kutsun üles noori ja ka kohalikke poliitikuid organiseerima noorte volikogusid. Esialgu peaksid noorte volikogud tekkima suuremates linnades, kuid kaugem eesmärk võiks olla, et igas omavalitsuses oleks oma noortekogu, mis tooks värsked mõtted ja ideed kodukoha arendamisse.
Noortele sõnaõigus
Olen veendunud selles, et noortele tuleb anda senisest suurem sõna- ja otsustusõigus. Ja seda mitte ainult Tallinnas või teistes suuremates Eesti linnades, vaid üle kogu Eesti. Noori tuleb kuulata ja kuulda võtta. Olgu see siis noorte volikogude või linna-, vallavolikogudesse kuulumise näol. Et saaksime otsustusprotsessides kaasa lüüa, tuleb kõigepealt võimalus anda. Andke siis meile see võimalus!