Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp ütles
intervjuus Eesti Päevalehele, et USA valitud president Donald Trump on otsene oht Kanada suveräänsusele. Eile oma lahkumisest teatanud Kanada peaminister Trudeaule sai Kasekampi sõnul saatuslikuks kõrge inflatsioon, aga ka kanadalaste kasvanud vastuseis immigratsioonile.
Justin Trudeaud on peetud laialdaselt üheks kõige edukamaks liberaalseks juhiks, mis on praeguses maailmas täielik haruldus. Miks ta nüüd rahva toetuse kaotas?Ta oli kaotanud rahva usalduse juba ammu ja sellel on üsna lihtne seletus. Tema ja ta erakond on olnud ligi kümme aastat võimul ja demokraatlikus ühiskonnas on üsna loomulik, et keegi ei püsi eriti üle kümne aasta võimul.
Aga täpsemalt on viimasel paaril aastal, eriti pärast pandeemiat, olnud suurim mure hinnatõus. See pole olnud nii suur kui Eestis, aga ikkagi suurem kui USA-s. Kanada statistiline hinnatõus on alla 2%, kuid inimesed ei taju seda niimoodi. Toidupoes tundub hinnatõus palju suurem, kui statistika näitab. See tekitab rahulolematust.
Ja kui valitsus üritas midagi ette võtta, muutis see olukorra veel hullemaks?Lõpuks viis jah peaministri enda viga selleni, et rahandusminister ja asepeaminister, tema lähim kaasvõitleja Chrystia Freeland lahkus ametist. Ta tegi seda peaministri populistliku kava tõttu kehtestada jõuluajal kaheks kuuks käibemaksupuhkus.
Rahandusminister arvas, et see pole kõige arukam. Arusaadavalt oli tegemist läbipaistva katsega osta valijaid nende enda rahaga, kuna 2025. aastal peavad Kanadas toimuma üldvalimised. Rahandusminister ei tahtnud sellega kaasa minna ja Trudeau püüdis teda asendada, pakkudes talle valitsuses vähem väärtuslikku kohta. Selle peale Freeland solvus. Sellest saati hakkas Trudeaul kõik käest libisema.
Esimestes Trudeau lahkumise kohta avaldatud kommentaarides mainiti kohe immigratsiooniküsimust. Mis roll sellel seni väga tolerantses Kanadas üldse oli?Kanada oli väga erakordne ja haruldane riik. Ta on ju sisserändajate riik. Kuni eelmise aastani oli üldkonsensus ka kõikide parlamendis esindatud erakondade vahel ning ühiskonnas tervikuna, et sisseränne on hea ja vajalik asi. Nüüd on opositsioon aga hakanud seostama seda hinnatõusu ja eluasemekriisiga.
Eriti Toronto on kurikuulus kinnisvaramulli poolest, seal on nõudlus osaliselt suur just sisserändajate tõttu. Kanada üldiselt tahab ja vajab sisserändajaid. Trudeau sai aga aru, et immigratsioon on muutunud ebapolaarsemaks. Valitsus muutiski sügisel poliitikat, vähendades esimest korda mitmekümne aasta jooksul sisserändekvooti.
Kui nüüd teie lõunanaaber valis Trumpi ja Põhja-Ameerikas kukkus samuti liberaalne valitsus, siis kuivõrd sa näed, et see on kõik osa samast laiemast protsessist?See on lihtsalt ametis olevate ja eriti veel pikalt ametis olevate valitsusjuhtide vastu suunatud rahulolematus. Neil, kes on ametis hinnatõusu ajal, on eriti raske püsima jääda.
Vahekord Trumpiga on eraldi suur teema, sest Trump on ju Kanada vaenlane. Ta on vaenlane – kuigi Kanada on Ameerika Ühendriikide kõige parem liitlane ja neil on kõige suurem kaubavahetus Kanadaga, siis Trump soovib Kanadale ainult halba.
Ta kommenteeris ka nüüd Trudeau lahkumisavaldust väitega, et Kanada võiks olla USA 51. osariik, et maksaksime siis vähem makse, ei peaks kaitsekulutuste pärast muretsema ja kõik võidaksid. Trump on otsene oht Kanada suveräänsusele.
Kas võtta seda naljana? Esimene kord on see vast isegi naljakas, aga Trump on seda viimaste nädalate jooksul muudkui korranud, nimetanud Trudeaud ka Kanada kuberneriks. Lõpuks see enam naljakas pole.
https://epl.delfi.ee/artikkel/...
