Andres Raid, vabakutseline ajakirjanik
Juhan Parts intervjuu november 2015
Juhan PartsFoto: Andres Putting
http://epl.delfi.ee/news/arvam...
Kirjade järgi oleme küll ELis, kuid seda vaid siis, kui see ametnikkonnale kasulik. EL kohtupraktika räägib keelt, millest Eestis aru ei taheta saada, sest liiga sageli piirab see kohalike ametnike omavoli ja võimu, sageli on selle ühisnimetus labane kuritarvitamine.
Tuletaksime siinjuures meelde, et osaotsus EstAirile antud riigiabi ebaseaduslikkuse kohta tuli juba 2013. aastal, kõik küsimused selle kohta veel 2013. aasta lõpul kutsusid esile minister Juhan Partsi varjamatu meelepaha.
Reklaam
Täna oleme olukorras, kus ilmselt oleks võimalik nõuda tagasi tarbijatelt riigiettevõtte poolt ebaseaduslikult sisse kasseeritud taastuvenergia tasu.
Hollywoodis Warner Bros.-i stuudios valmis kuuekümnendatel film Ahvide Planeet, lavastaja Franklin J. Schaffner produtseeris selle Pierre Boulle`i samanimelise romaani põhjal. Romaanis sattus mäletatavasti inimeseloom ahvide ühiskonda lennukatastroofi tulemina, aga on see alati nii?
Homo sapiensil tekib ilmselt küsimus, kas sellisesse kogukonda pääsemiseks peab alati sooritama kosmoselennu või olemegi tegelikult ühiskondliku leppega sealmaal, mida ilmekalt iseloomustab Holliwoodi hitt?
Kriitikud on 1968. aasta linateoses tõstnud esile filmis kohtumenetluse episoodi, milles ahvide tsivilisatasioonis loomaks peetav kapten Davidson püüab halduskohut veenda enda loomevõimes. Taotledes ahvide õigusi samadel alustel nagu ahvidel endil, osutub see raskeks, sest ülemkohut veenev vastustaja lükkab lihtsalt kõik kapteni väited ümber.
"Aitäh," Juhan Parts vastas. Ta on sedapidi seotud, et tänane kehtiv taastuvenergia seadus jõustati Riigikogu poolt 2007. aasta veebruaris, see oli siis kaks Riigikogu koosseisu tagasi, ilma olulise vajaliku klauslita. Nimelt see klausel oleks pidanud olema see, et sellised toetused saab maksta siis, kui on saadud riigiabiluba Euroopa Komisjonilt. Ja nüüd te viitate õieti, on ka mitmed kaebused erinevatelt Eesti isikutelt Euroopa Komisjoni, et need tänased kaebused ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Siin on erinevaid juristide tõlgendusi.
Meie soov oleks tekitada siin selles mõttes tagantjärgi mitte suurt segadust, vaid saavutada selle skeemiga ka riigiabi luba."
Äraseletatult – riigiabi luba ei olnud. Samas - suure punnitamise ja lobby tulemusel 28.10.2014 vastav otsus taastuvenergia toetuste abikava suhtes Euroopa Komisjonilt siiski saadi, kuid selle otsuse punkti 3.2 lõike 55 kohaselt leiab komisjon, et Eesti Vabariik rikkus toimimise lepingu artiklit 108 lõiget 3, see tähendab, et rikuti riigiabist teatamise kohustust. Mida see endaga kaasa toob? Meie tingimustes ei ütle see küsimusi ammu enam mitte esitavale tarbijale suurt midagi.
Jah, kas vähemalt tarbijakaitseamet saaks nüüd tarbijate õiguste eest ka tegelikult seisva institutsioonina karbist jõulukingitusena välja tuua rõõmuteate? Hakkame nüüd tarbijat ka sisuliselt kaitsma ja nõuamre riigilt tagasi ebaseaduslikult sisse kasseeritud taastvuvenergia tasu?!
Ahvide planeedi pisut küünilist allegooriat kasutades oleme aga otsekui inimloomad tsiviliseeritud ahvide riigis, kuhu tsiviliseeritud Euroopa kohtupraktika ei ulatu. Proportsionaalsuse haamriga saab olema inimeseloomale paras kõik see, mida Riigile (tähenduses mingi hulk ametnikke) vaja. Inimeseloomale liikmesriigis Eesti ei ulatu Euroopa liidu ühtne kohtupraktika tarbijaõiguste osas, küll muus osas, näiteks riivates mõnda kohalikku omavalitsust müügimaksu kehtestamisel.