www.DELFI.ee
Riigikogu liige Urmas Reinsalu tegi taas tänuväärse ettepaneku — Hävitatute mälestus kohustab looma kommunismikuritegude uurimiskomisjoni. Fakt on see, et see teema ei saa ilmselt kunagi otsa.
Meie tingimustes peaks olema iga inimene ja tema saatus tähtis. Tõsi — tihti tundub, et ajaloolised isikud ja minevikus elanud inimesed on meile vähemalt retoorikas tähtsamad kui elavad, kuid olgu see maitseküsimus.
Kunagi rääkisin neil teemadel Lennart Meriga ja ta oli järgnevaga nõus, kuid nentis samas, et rahvas armastab pigem ähmaseid müüte ja talle seda õigust keelata ei saa. Milles antud juhul siis asi?
Kommunismi on korduvalt hukka mõistetud, andmata endale täpselt aru, et hukka on mõistetud nähtust, mida kunagi kuskil olnud ei ole. Samuti pole ükski –ism, kommunism sealhulgas, kunagi kuskil ühtegi kuritegu sooritanud. Sellega on hakkama saanud ikka inimesed ehk subjektid, kel kõigil on nägu, nimi ja ka allkiri.
Urmas Reinsalu üleskutse on hea, kuid see lahutab otsekohe uurimisprotsessist kuritegelikku praktikat ellu viinud isikud. Põhjust pole siin raske otsida — neid inimesi, kes selle ideoloogia varjus kuni 1991. aastani repressiivpoliitikat ellu viisid, on praegugi meie hulgas. Ilmselt on osa neist ka üsna kõrgetel positsioonidel ja selline inventuur oleks paljudele üsna ebameeldiv.
President Ilves välistas samuti alles nädalapäevad tagasi mälu instituudiga seoses pühendumise indiviidile ja selgitas, et käsitlemist leiavad vaid (umbisikulised) süsteemid. Eesti Riigiprokuratuur viivitas viimase päevani vastusega avaliku teabe nõudele, mille sisuks oli lihtne küsimus — miks ei ole siiani algatatud okupatsiooniaja justiitskuritegude uurimist, asjaolude väljaselgitamist ja vajadusel nende kuritegudega seotud isikute karistamist? Silmas on peetud antud juhul eeskätt Jüri Kuke, Mart Nikluse ja teiste „nõukogudevastaste elementide“ represseerimist.
Tundub, et Reinsalu on teinud avalduse avalduse pärast. Kuid mine tea, äkki julgeb lõpuni minna ja kuskilt ilmuvad välja ka nimed, sest okupatsioon kestis ju 1991. aastani, ehkki Eesti Vabariigi Riigikohus sellesse nii üheselt ei suhtu. Jõudu talle igatahes ja terast silma, et ehk moodustatava komisjoni liikmed poleks need, kes peaksid omaenda korraldatud sigadusi uurima hakkama.