www.DELFI.ee
Foto: Martin Dremljuga
Juhan Parts teatas Elroni kaost kommenteerides, et otsitakse lahendusi, mitte süüdlasi. See on väga hea uudis paljudele, alates riigivarastest, lõpetades pisipättidega.
Sellise loogikaga jätkates võiks ju lõpuks väita, et nüüdsest ei otsita Eestis enam riigivargaid ja riigi raha raiskajaid, vaid hoopis puudujäägi korvamise võimalusi. Reeglina maksumaksja arvelt. Või võtkem liiklus - olgu see raud- või maanteedel, nüüdsest enam süüdlast välja ei selgitata, vaid otsitakse „lahendust".
Tegelikkus on paraku teine. Õnnetuse korral selgitatakse välja süüdlane. Raudteeõnnetuses võib selleks olla pöörmeseadja. Vastutus lasub aga tema ülemustel.
Süü ja vastutus on erinevad asjad. Võib juhtuda, et süüdlane ei pruugi vastutada, aga vastutab see, kes pole süüdi. Kui laps relvaga mängides kellelegi viga teeb, vastutab ikka see, kes jättis relva ja laskemoona kättesaadavasse kohta.
Sama lugu on ka Partsi trammidega. Paraku räägivad siin vastutajad, et nad ei otsi süüdlasi. Süüdlased aga lubavad leida võimalusi kahju korvamiseks, et vastutajad ei peaks vastutama. Tegemist on meil üsna tavapärase suurraiskamise kinnimätsimisega. Jutt käib 100 miljonist eurost, mis kulutati raudtee reisiliikluse parandamiseks, kuid vaatamata kulutatud rahale...
Nüüd on hakatud patuoinaks tegema Elroni tegevjuhti Andrus Ossipit, kes G4Si juhatajana sai hästi hakkama eurode laialiveoga. See on ka mõistetav. Ta oli saanud vastava koolituse, lõpetades TTÜ keemiateaduskonna toitlustuse alal. Seal õpetatakse inimesi välja, kuidas toitlusettevõtted suppi klientidele eri kohtadesse laiali veavad ja millest see kõik koosneb.
Supp ja raha on surnud asjad. Nad ei maga, ei puhka, ei käi tööl ega pissil. Niipea, kui Andrus Ossipil tuli hakata tegutsema võõras valdkonnas ehk korraldama mõistuslike olendite liikumist, jäi ta kohe hätta, sest puudus erialane ettevalmistus, kogemusest rääkimata.
Sealhulgas jäid Elronis kõik hätta, sest ettevõtte nõukogus ega juhatuses pole ühtegi oma ala asjatundjat - ei ühtegi raudteelast ega väljaõppinud reisliikluse korraldajat. Sama lugu on Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Kodulehelt võib igaüks tänase päeva seisuga näha, et Teede- ja raudteede osakonnas pole ametis ühtegi raudteelast. Raudteetalitus koosneb ühest ärijuhist, ühest põllumajanduse ökonomistist, ühest keskharidusest ja ühest tundmatu sisuga kõrgharidusest. Kõik.
Nüüd sõlmib oskamatu Elron sama oskamatu ministeeriumiga 31. detsembril 2013. aastal lepingu, et üldiselt kiirrongid sõitma ei hakka. Argielu sundis eelmise suve helged unistused asendama vihmase talve masendava igapäevasusega?
Elroni ja ministeeriumi vaheline lepe meenutab traktoristi ja propagandisti omavahelist kokkulepet lennuliikluse korraldamiseks. Algul tehakse suuri plaane. Siis aga selgub, et lennukid pole need ja lendureid on vähe, lennukoridorid on pikad ja kõverad... Reisijatel on mingid arusaamatud mugavusnõuded - keegi ei taha Tallinn-Helsingi liinil püsti seista...
Härrased! Elu on paraku selline, et suurte äparduste puhul tuleb süüdlased välja selgitada ja neid ka karistada. Vastutajad tuleb välja selgitada ja vallandada. Liiga palju nõutud?!
