Aastapäevaaktus toimus 3. mail. Eesti Vabariigi hümni ja Akadeemilise avamängu (J. Brahms; esitas Tallinna Kammerorkester dirigent Andres Mustoneni juhtimisel) sai sõna Tartu Ülikooli rektor akad. prof. Jaak Aaviksoo, kelle sõnavõtust tõstis õp. Andres Taul esile mitmeid huvitavaid mõtteid. Rektori sõnul on ülikool oma liikmete ühislooming, kuid see ei sünni ilma riigi ja ühiskonna toetuse ega mõistmiseta. Riigi ja ühiskonna tähtsa rolli märkimise kõrval juhtis rektor aga tähelepanu ka mõnedele ühiskonnast tulevatele ohtudele. Samuti kõneles rektor, et elame kiiresti muutuvas maailmas, milles Tartu Ülikoolil on kindel koht: „Euroopa integratsioon ja globaalsed arengud määravad TÜ koha. Meil on võimalus ja kohustus siin kaasa rääkida.“
Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli kõnest tõi õp. Taul välja järgmise mõtte — Tartu Ülikooli ajalugu on näidanud, et tema suurus seisnebki selles, et ta on eesti ülikool;
Järgmine kõneleja, Rootsi Instituudi peadirektor Erland Ringborg rääkis, kuidas 13 generatsiooni tema esiisasid olid elanud Tartus. Ta lubas, et Rootsi finantseerib edaspidi ühe õppetooli ning et Uppsala Ülikool — pisut vanem kui TÜ — võtab igal aastal vastu neli stipendiaati.
Vene Föderatsiooni haridusministri asetäitja Vladimir Nevolin luges ette president Vladimir Putini tervituse, kus oli öeldud, et TÜ on andnud inimesi, kes on nüüd Venemaal juhtivatel kohtadel.
Dr. Wolfhart von Stackelbergi, Eestimaa Rüütelkonna eesistuja kõnest mainis õp. Taul, et tema perest on 64 inimest TÜ lõpetanud; ta ise on Müncheni Ülikooli vilistlane ja kuulub korp! Tartuensis; ta oli ka nõukogude ajal Tartu Ülikooli külastanud, värvitekkel salaja kaasas. Kõneleja lubas oma pere ja teiste baltisakslaste nimel Tartu Kivisilla taastada.
Huvitavate sõnavõttude rohkele aktusele järgnes vastuvõtt, kus õp. Andres Taulil oli võimalus kohtuda nii poliitikute, suursaadikute, professorite kui paljude teiste huvitavate inimestega. Ta tõstis neist eriti esile kahte. Briti Ülemkoja liige Lord Carlisle, TÜ euroteaduskonna õppejõud, kes õpetab ka rahuvalvajatele militaarteadust, on olnud Eestis viis aastat, kõneleb vabalt eesti keelt ning peab eesti keeles ka loenguid. Ning Prantsuse suursaadik, Tema Ekstsellents Subrenat, kelle huvist Eesti vastu sündis koguni raamat. Lugu oli järgmine: suursaadik oli kolm kuud Eestis viibinud ja intensiivselt eesti keele tunde võtnud, kui tuli idee: miks mitte küsida oma ala spetsialistidelt, kes need eestlased on, kelleks endid peavad, mida soovivad ning kuidas kujutavad oma riiki ja valitsusvormi? Selle tulemusena ilmus 2001. aastal raamat „Eesti identiteet ja iseseisvus“, kus mitmed tuntud teadlased, poliitikud jt. avaldavad oma arvamusi nimetatud teemadel.
Mis veel õp. Taulile ülikooli pidustuste ajal silma torkas oli see, et polnud näha ühtegi politseiautot ega mundris meest.
Isiklikumate kohtumiste poole pealt: Tallinna lennujaamas oli õp. Taulil vastas ka enamusele siinsetele eestlastele tuntud õpetaja Rein Schihalejev, kes viibis aasta Torontos enne õp. Arho Tuhkrut ning läks eelmisel kevadel tagasi kodumaale; esimese öö oligi õp. Taul Shihalejevite kodus. Reinu abikaasa Olga ootab pere teist last ning nägi õp. Tauli sõnul oma kaheksandal raseduskuul suurepärane välja.
