Alustan tavapäratult, Kesknädalat tsiteerides. Seal kirjutati mullu kaitseminister Jaak Aaviksoo ja minu samaaegse Ameerika Ühendriikides viibimise kohta järgmist: «Liigub ringi versioon, nagu oleksid nad käinud lunimas Ameerikalt majandusabi. Pronkssõduri afääri majanduslik tulem on Eesti riigile ränk kanda.» Opositsiooni esindajad väidavad, et võimalikud eelarvekärped olevat vajalikud kõik puha pronkssõduri pärast.

Juba aprillimässu ajal kostsid ähvardused – pronkssõduri teisaldamisele kalmistule järgnevad majandussanktsioonid Venemaa poolt. Transiit Venemaalt pidi karistuseks lõppema ja transiidi lõppemine pidi viima meie majanduse kokkuvarisemiseni. Kümned tuhanded inimesed pidid kaotama töö. Väideti, et transiit moodustavat koguni 25–30 protsenti meie sisemajanduse koguproduktist.

Pärast aprillimässu üritasid paljud murelikud analüütikud ja poliitikud seletada kõike Venemaaga seonduvat pronkssõduri võtmes. Piirijärjekorrad Venemaale pikenesid ning süüdi oli selles pronkssõdur. Venemaa ähvardas tõsta puidu tollitariifid kümnekordseks ja seda ikka pronkssõduri pärast.

Kõiki nähtusi pronkssõduriga seletajaid ei häirinud sugugi, et piirijärjekorrad Venemaale olid Lätis 50 km ja Soomes Vaalimaal koguni 130 km pikad ilma igasuguse pronkssõdurita ning et puidu tollitariifide kümnekordistamine lööb kõige valusamalt Rootsi ja Soome puidu- ja paberitööstusi. Muuseas, puidu sissevedu Venemaalt Eestisse möödunud aastal mitte ei kahanenud, vaid kasvas võrreldes ülemöödunud aastaga 24 protsenti.

Aga ikkagi. Majanduskasv ju aeglustub, see on fakt. Vilja Savisaar (PM, 08.04) teab ka «majandusanalüütikuid», kes teavad pronkssõduri teisaldamisest tekkinud kahju suurust.
See pole ju sugugi esimene «analüüs» omasuguste hulgas. Analüütikud väitsid, et transiit on Eestist liikunud Lätti. Pilguheit Läti ametlikule statistikale ütleb, et läbi sealsete sadamate veeti 2007 aastal 55 miljonit tonni kaupu. Seda on rohkem kui 2006. aastal (53 miljonit tonni), kuid vähem kui 2005. aastal (56 miljonit tonni). Ei ole kindel, et nad mulle lubatud ausamba ikka Ventspilsi püstitavad.

Usaldan Läti statistikaametit allikana märksa enam kui vähetuntud Vene lehti, mida vahendab Delfi. Kui Läti peaminister Ivars Godmanis kuulis Delfi ajakirjanikult tema poolt väidetavalt Vene lehele RBK Daily öeldut, et Lätist saab uus aken Euroopasse Venemaa investoritele, kes poliitilistel põhjustel Eesti kaudu oma kaupu enam ei transpordi, oli ta hämmeldunud. «Ma ei ole seda kunagi öelnud!» oli Läti peaministri kiire ja resoluutne vastus. Paraku juhtub seda tihti, et uudisteportaal leiab nn analüütiku või eksperdi abil vähese usaldusväärsusega allika, mida Eesti rahvale vahendada.

Infoallika usaldusväärsust tuleb tõsiselt hinnata, kuid kindlasti ei tohiks teha järeldust, et Vene allikate hulgast polegi võimalik usaldatavaid leida. Kui president Putin ütles, et transiidimaad on parasiidid ja Venemaa ei pea parasiite nuumama, oli tal tõsi taga. Venemaa investeeris tohutud summad Ust-Luga ja Primorski sadama arendamisse ning Peterburi piirkonna sadamate osatähtsus regiooni sadamate võrdluses kasvas tunduvalt.

Transiidimahud läbi Eesti aga vähenesid järsult. Mõju majandusele? Eesti Panga hinnangul oli transiidimahtude vähenemise mõju 0,5–1,0 protsendipunkti, mitte 25 või 30 protsenti. On teada, et transiidimahtude vähenemise tõttu koondati ka 200 raudteelast.

Kuid samuti on teada, et tööpuudus oli möödunud aasta kolmandas kvartalis vaid 4,2 protsenti. See oli kõige madalam tööpuuduse tase iseseisvuse taastanud Eestis. Ometi vähenes tööpuudus neljandas kvartalis veelgi – 4,1 protsendile. Väga suur tööhõive ja tootlikkuse pidev kasv kõnelevad sellest, et vähest lisandväärtust loonud töökohad transiidisektoris on asendunud kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtadega teistes sektorites.

Igale vähegi arukale inimesele on selge, et ei ole see olnud pronkssõdur, kes majandusarengu tsükliliseks on teinud. Veel vähem on see sõdur võimeline muutma kogu maailma majandust.
Uudised maailmast kõnelevad üleüldisest majanduse jahtumisest. Rahvusvaheline Valuutafond ütleb, et USA kodulaenukriisi arve maailmale on 945 miljardit dollarit. Euroopa Komisjon alandas Euroopa Liidu majanduse kasvu prognoosi käesolevaks aastaks pea kolmandiku võrra.

Isegi kiire kasvava majandusega üliturvalise Taani riigi keskpank teatas oma märtsikuises prognoosis, et tõenäoliselt aeglustub Taani majanduskasv järgneva kahe aastaga nullilähedaseks ja on 2010. aastal 0,4 protsenti. See tähendaks muu hulgas töötute hulga kahekordistumist, mis ei ole keskpanga sõnul pikemas perspektiivis halb, sest nii paraneks Taani konkurentsivõime.

Eesti majandus on avatud majandus. Paratamatult mõjutab väljaspool meie riigi piire toimuv ka meie majandust. Kuid me oleme ikka osanud muutuvaid olusid oma majanduse arendamiseks ära kasutada. Märke meie ettevõtjate kiirest kohanemisvõimest näeme ka praegu.

Mõned aastad vedas Eesti tormilist majanduskasvu laenurahal põhinev sisetarbimine. Kinnisvarasektori maruline areng, mis majanduskasvu tublisti kergitas, ei saanud kesta igavesti ning kindlasti oleks korterite hinnaralli peatunud ka pronkssõduri teisaldamiseta. Nüüdseks on kinnisvarabuum vaibunud ning sisenõudlus oluliselt vähenenud.

Mind on süüdistatud liigses optimismis. Jah, ma usun meie riiki ja meie majandusse. Valitsus ei tohi asuda panikööride etteotsa. Valitsus peab otsima lahendusi. Võib vaadata läbi roosade prillide või üldse ilma prillideta, kuid ekspordikasvud on pärast mullust ülinigelat augustit-septembrit jälle rõõmustavad. Jättes kõrvale mineraalsete kütuste transiidi, oli ekspordi kasv jaanuaris koguni 15 protsenti.

See, et majanduskasvu veab laenurahal põhineva sisetarbimise asemel eksport, sisendab lootust, et meie majandus kohaneb muutunud oludega kiiresti. Optimismi kahandab aga teadmine, et majandus jahtub ka meie põhilistel eksporditurgudel. Kui eksporditurgudel majanduskasv aeglustub, võib see kaasa tuua ka väiksema nõudluse meie kaupade järele.

Prognoosid on ikka tõenäosuslikud ning majandusprognooside realiseerumise tõenäosus on väikseim majandustsükli pöördumise aegadel. Majandus jahtus kiiremini, kui ükski 2007. aasta septembris-novembris avaldatud prognoos ette nägi. Ei eksinud vaid rahandusministeeriumi prognoosijad, eksisid ka Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Komisjoni ja meie pankade prognoosijad. Ja see eksimine ei ole ei patt ega kuritegu.

Prognoosides on sageli eksitud. Eestis on vaid kahel aastal, käesolevaks ja möödunud aastaks, tehtud märkimisväärse ülejäägiga eelarve. Üldiselt on tehtud Eestis tasakaalus eelarved. Kuid eelarveaasta on lõpetatud ülejäägiga vaid viimasel kuuel aastal ning varasemast perioodist 1995. ja 1997. aastal. Ülejäänud aastatel on valitsussektori eelarve jäänud paraku defitsiiti.

Üle-eelmise valitsuse ajal uskusid poliitikud, kes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi laenude abil riigile tarvilikke hooneid ehitada ja remontida tahtsid, et äriühingu võetud laenud riigi eelarvetasakaalu ei mõjuta.

Nüüd on Eesti statistikaamet selle äriühingu, mille ainsaks aktsionäriks on riik ning mille ainsaks kliendiks on sellesama riigi valitsussektor, riigi eelarve tasakaalu rehkendustesse sisse võtnud. Käesolevaks aastaks tähendab see pea miljardi krooni eest investeeringuid, mis eelarve kulude poolt ootamatult suurendab.

Maksulaekumised riigi eelarvesse olid jaanuaris tänu tulumaksu ja aktsiiside väga heale laekumisele varasemast kolmest aastast märksa paremad. Käibemaksu laekumised on olnud aga prognoositust väiksemad kogu kvartali jooksul, ning mõistetavalt on toimunud suurim laekumiste vähenemine kinnisvara valdkonnas. Kevadine majandusprognoos ütleb, et 3,5 miljardi krooni suurune valitsussektori eelarvetasakaalu kavandatud ülejääk ei ole piisav, et katta tulude prognoositavat alalaekumist ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi valitsemissektorisse lülitamise mõju.

Et lõpetada eelarveaasta valitsussektori tulude ja kulude tasakaalus, tuleb riigieelarve kulusid praeguste prognooside kohaselt 3,1 miljardi krooni võrra kärpida.

Kas praegune valitsus on selleks valmis? Peab olema.

Veebruaris suurenes Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste kogumaht 2,5 miljardi krooni võrra. Üle pika aja ületas hoiuste kasv laenumahu kasvu. Ettevõtted ja eraisikud on hakanud Eestis rohkem säästma. See on mõistlik. Ka valitsussektor peab külmutama tegevuskulud järgnevaks kaheks aastaks ning lükkama edasi mitmete uute ja vajalike programmide ja projektide käivitamise. Aeg ei ole kerge kellelegi ja nõuab arukaid valikuid meilt kõigilt.

Märkmed: