Indrek Treufeldt, Berliin, 12.01.2007

Mitmed ajakirjanikud, kes 1,5 a tagasi kõnelesid proua Merkelist kui päästeinglist – viidates tema inglilaadsele eesnimele –, armastavad nüüd märkida, et Saksa liidukantsleril on viimasel ajal väsinud silmavaade. Tüdimus sugeneb kiiresti. Merkelil on tulnud langetada ebamugavaid otsuseid: tõsta sakslaste maksukoormust ja alustada ka ettevaatlikku debatti tuumaenergia teemadel...

2-tunnine kohtumine liidukantsleriga algab halvaendeliselt. Euroopa valitud ajakirjanike ette ilmub karm pressiametnik ja teatab, et meie kohtumist Angelaga ei tohi salvestada. Ei tohi ka pilte teha. Kõik see, mis tuleb, on vaid teadmiseks, mitte tsiteerimiseks. Ajaleheinimesed on ärritunud. Neil on planeeritud sadu tähemärke põnevast kohtumisest, kuid nüüd ei ole seda millegagi täita. Üks horvaadi ajakirjanik, kes instruktsioonidest vist aru ei saa, teeb mobiiltelefoniga pilti. Liidukantsler heidab hukkamõistva pilgu ja ärritub veel enam, kui tähtsa hetke kiuste helisevad valjult mõned mobiiltelefonid.

„Tuleb igav jutt,“ sosistavad mõned. Saksalikult ametlikud viisakusavaldused pole tõepoolest huvitavad. Kuid ajapikku hakkavad proua Merkeli mõttekäigud põnevust tekitama. Ülevaatlikult visandab ta pildi sellest, mis suurel Saksamaal Euroopa Liidu eesistumisperioodil teha tuleb. Tal pole ees ühtki paberit, aga räägib nii, nagu tõesti teaks peast väiksemaidki detaile. Merkel oskab meelitada neid, kes entusiastlikult mõtlevad Euroopa ühishuvist, kuid puistab sekka ka mõttekäike rahvushuvide tähtsusest. Ta toob mõned naljakad näited, mis tõestab, et see, mis mõnele Lõuna-Euroopa riigile näib sobilik, ei pruugi olla rakendatav Põhja-Euroopas.

Merkel räägib Kosovo saatusest ja staatusest ja puudutab Aafrikat. Venemaa suhtes kordab ta juba teada retoorikat: mõni päev segadusi gaasi ja naftaga võib tuua usalduskao kuudeks ja aastateks. Segadused sunnivad Saksamaad otsima lisakanaleid energia transpordiks ning tulevikus peaks olema ka võimalik gaasi ja naftat ka läänest itta tagasi pumbata, näiteks Saksamaalt Balti riikidesse. See on huvitav mõttekäik. Merkel mainib ka Wilhelmshaveni sadamat, millest võiks kujundada olulise energiaterminali.

Euroopas loodetakse Merkelilt abi põhiseaduse umbsõlme lahtiharutamisel. Mõistliku lahenduse leidmine on üks suuremaid väljakutseid Saksamaa jaoks. Oskuslikult tuleb manööverdada Prantsuse presidendivalimiste segadikus. Tõenäoliselt ei saa Prantsusmaa presidenti valimiste I voorus, II voor on aga alles 6. mail. See tähendab, et selgeid ettepanekuid põhiseadusleppe suhtes saab teha alles pärast seda. Eesistumine kestab aga vaid pool aastat ja Saksamaa ei saa lasta käest võimalust langetada mõjukaid otsuseid. Merkel räägib, et 2009. a europarlamendi valimiste eel peab olema selge, mis euroliidu elukorraldusest saab.

Kui gespräch on lõppenud, palutakse meid ühispildile Kantsleramt'i (peaministri kantselei) paraadtrepile. Merkel kohmitseb pressisaali eesruumis. Lähenen talle ja küsin: „Võ govorite po russkii?“ (Kas Te räägite vene keelt?). „Nemnozhko!“ (Pisut) vastab Merkel väga rõõmsameelselt.

Ütlen, et minagi räägin väheke, sest ma olen eestlane ja vene keel on mullegi võõrkeel. Arutleme veidi keeleoskuse üle ja Merkel teatab, et kui ta saaks olla keelekeskkonnas, siis saaks ta keeleoskust parandada. Ida-Saksamaal Templini linnakeses üles kasvanud Merkeli vene keel näib olevat väga hea.

„A võ ih she ne ljubite?“ (Aga teie ju neid ei armasta?) küsib ta äkki. Tema küsimus on esitatud just sellisel toonil, et taipan, et mõtleme ühtmoodi ja meil on sarnane taust.

Märkmed: