Keskpäevaks ette nähtud avamise ajaks oli kokku kahest rahvusest paarkümmend kunstihuvilist. A. Remmeli näituse avas EV aupeakonsul Laas Leivat, öeldes loomingust kõneldes, et kunstnik väljendab iseend ja teeb end avalikuks.
Ta rääkis ka järgmisel päeval samas toimuvast Kaljo Raidi protree avamisest, olles esimeseks eesti kultuuritegelaste sarjas. Portree on teinud poola kunstnik Jozef Milczarski. Tartu College tervitab kunstnikke, kuna see on üks kolledzhi kultuuriline eesmärk, milleks antakse võimalusi, ütles kõneleja, soovides kunstitöös edu ja kordaminekuid.
Eesti Maja Kunstikomitee esinaine Nora Wallner meenutas aega, mil Anne Remmel oli Eesti Maja kunstikomitee esinaine ja pani aluse selle aktiivsele tegevusele. Kõneleja nimetas A. Remmeli näitust väga imponeerivaks, mis meenutab inimestele, et Anne tegutseb jätkuvalt kunstnikuna.
Anne Remmel alustas Torontos mitme iseseisva näitusega, neist kaks Queen St. East lõpus, kus ta esines suuremõõduliste lillemaalidega. Leidmata siiski selles endale loomise sügavust, tulid juurde maastikumaalid, ka mereteemaline ainestik. Meremaalid olid ka näitusel väljas, osa kunagistelt ostjatelt laenatud, ilma mingi viiteta nende loominguajast ja -kohast. Nii on ajamõõtme ulatus üpris vaba arvestusega.
Anne Remmel alustas akvarellistina, kuid läbis ka õlimaalide perioodi ja on kõigest jätnud väga meeldivaid saavutusi eesti kunstielu rikastamisel, mõistes avada looduse ilu sügavust ja seda rääkima panna. Vanim töö näitusel oli aastast 1987, akvarelliajastust, mil on loodud ka „Hoar Forest“, üks tema makroõite ajastu meistritöö.