Udo Sillavere tunneb Antsu meie hulgast kõige kauem. Nii pidaski ta kõne, kus nimetas juubilari Sault. Ste. Marie eestluse kaljuks, mille tõttu oleme rahvusgrupina püsima jäänud ka vanaduses.
Ants on olnud aastakümneid meie Eesti Seltsi esimees ja eestlaste kokkukutsuja isegi siis, kui ta oli raske operatsiooni tõttu haiglas. Me ütlemegi naljatades: Ants on Eesti Selts.
Erich Männiste tervitas ja tänas Antsu eesti kirikule tehtud töö eest, sest Ants on olnud ka kogu aeg tegev kiriku nõukogus.
Herman Kirs tervitas juubilari Pensionäride Klubi nimel ja tänas Antsu seal tehtud töö eest.
Tutvustame Antsu ka neile, kes teda ei tunne. (Eluloolised andmed on Udo Sillaverelt.)
Ants Lübek sündis 5. märtsil 1925 Luunjas taluperemehe vanima pojana. Lõpetas Kavastu algkooli ja siirdus Tartu Poeglaste Gümnaasiumisse. Enne ülikooli minekut värvati ta Saksa okupatsioonivõimude poolt tööteenistusse ja saadeti Saksamaale. Seal aga saadeti juba sõjaväkke.
Sõda lõppes Antsule Saksamaa Briti tsooni sõjavangina. Sõjavangist vabanenuna elas Ants Saksamaa DP laagrites.
1946.a. kasutas ta juhust ja astus äsjaavatud Balti Ülikooli Hamburgis.
Kui 1947.a. avanes võimalus tulla Kanadasse Abitibi kompanii juurde metsatööle, asendama kojusaadetud Saksa sõjavange, oli ka Ants esimese transpordiga teel Kanadasse.
1948.a. peale töölepingu lõpetamist tuli Ants Sault Ste. Marie'sse ja sai tööle Algoma terasevabrikusse.
1950.a. abiellus ta soomlanna Ellyga, kellest sai talle väga hea eluseltsiline ning kes on olnud kogu aeg ta kõrval.
1955.a. astus Ants Toronto Ülikooli, mille lõpetas 1960.a. insenerina ja tuli tagasi Sault Ste. Marie'sse, kus sai Algoma terasevabrikus metallurgiainseneri koha. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni 1984.a.
Suur tänu nii Antsule kui Ellyle aastakümnete jooksul meie heaks tehtud töö eest!