Algharidusele Tammiku ja Salla algkoolides järgnesid õpingud Tallinna Tehnikumi masinaehituse osakonnas. Selle lõpetamise järel 1939.a. asus tööle AS Voltas.
Saksa okupatsiooni ajal oli ta enamuse aega õlivabrikuid ja muid tööstusi konstrueeriva saksa firma teenistuses Kiviõlis. Firma evakueerumisel Saksamaale läks ka Ants Saksamaale ja töötas seal sõja lõpuni. Kodutu põgenikuna asus ta Hannau DP laagrisse, kuhu jäi 1948. aastani, siirdudes sealt aastase töölepingu alusel Kanadasse, Rolphtoni, Ontario Hydro jõujaama ehitustöödele. Lepinguaja täitumisel jaanuaris 1949 asus ta tööle Torontosse firma peakontorisse joonestajana.
Aastatel 1955-1957 tegutses Ants iseseisva ettevõtjana elektritöödel ja seejärel, alates 1957. aastast mitmete elektrifirmade juures joonestajana, kulude eelarvestajana ja muudel aladel. 1965. a. asus ta töö kõrval õppima Toronto ülikooli õhtukursustel elektriinseneri erialal. Lõpetas kursuse ja sooritas inseneri kutseeksamid 1970. aastal.
Töötas seejärel mitmete elektrifirmade juures järjest suureneva vastutusega kohtadel ligi 30 aastat. Tööülesanded viisid teda sageli Euroopasse, kuid ka Aasiasse, Malaisiasse ja Indoneesiasse.
Antsu esmaseks huvialaks oli varasest noorusest peale rahvatants, millega alustas koolipoisina ja juba 20-aastase noormehena juhendas ta mitmeid gruppe. Rahvatants viis teda välisesinemistele Soome ja Lätti.
Terava silma ja kindla käega oli ta keskkoolipõlves edukas laskespordis, tulles koolinoorte laskevõistlustel 1939. a. esikohale. Ta kuulus Kaitseliidu laskurklubisse ja osales edukalt ka selle võistlustel. See tegevus leiti Nõukogude ajal küllaldaseks arreteerimise põhjuseks, millest ta üle noatera pääses korterinumbri vahetamise ja sõbra taibukuse tõttu.
Ants on pagulasühiskonnas tuntud peamiselt rahvatantsijate ja suusasportlaste organiseerijana ning instruktorina. See tegevus algas Hannau DP laagris, kus ta organiseeris neli rahvatanstsurühma. Märkimisväärseim osa tema ligi 40-aastasest tegevusest rahvusliku meelsuse edasikandmisel eesti pagulasnoorte hulgas rahvatantsu õhutajana möödus Torontos. Saabunud tammitöödelt jaanuaris 1949 Torontosse, asus ta koondama rahvatantsijaid. Moodustatud rahvatantsijate rühmast kujunes paari aasta jooksul välja Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm „Kungla“ (TERR „Kungla“). Antsu energilisel juhtimisel kasvas rühm 100-liikmeliseks. Ta tegeles ka näitekunstiga. 1949. a. suvel organiseeris ta St. Catharines'es esimese eestlaste suvepäeva, koostas programmi ja aitas Rein Andrel näidendit lavastada.
Esimeste Eesti Päevade ajal 1957. a. juhendas Ants New Yorgis rahvatantsujuhte. Eesti Päevadel 1964. a. oli ta rahvatantsu üldjuhiks, samuti II Eesti Päevadel 1972. Ajavahemikul 1972-1984 õpetas ta rahvatantsu ka Toronto Eesti Täienduskoolis.
Ants Saar kuulus Spordiseltsiga Kalev paralleelselt asutatud Toronto Eesti Suusaklubisse (1970-1980), mille koosseisus võttis edukalt osa võistlustest (Muskoka Loppetitest) ja oli mitmel perioodil hinnatud esimeheks.
Oma kõrgele vanusele vaatamata võtab Ants osa Bibliograafia Klubi tegevusest arvuti taga raamatukogunduses vajaliku informatsiooni sisestamisega. Mõni aeg tagasi abistas ta sel alal ka Eesti Keskarhiivi Eesti Majas.
Akadeemiliselt kuulub Ants korp! Ugala ridadesse.
Soovime Antsule palju meelepäraseid elupäevi ja jätkuvat töölusti.
