Viimased aastad on toonud ridamisi teateid Eesti sportlaste suursaavutustest maailma areenidel. Paljudel aladel on tõestatud ja kehtestatud end absoluutse eliidi hulka kuuluvatena. See paneb mõtlema meie spordiliikumise kuulsusrikkale ajaloole, riikliku iseseisvuse mõjust saavutustele. Eriti aga nendele, kes suuri tegusid teinud ja kelle eeskujule tuginedes neid täna tehakse ja tulevikus jälle teha tahetakse.
*
Tallinnas, Merivälja koolis, on aastaid tähistatud Kristjan Palusalu sünnipäeva. Eesti spordi suurkuju auks on korraldatud viktoriine ja filmiesitlusi, maadlusporti propageerivaid demonstratsioonesinemisi, Palusalu sangaritegusid on meenutatud koos õpilastega Püünsi ning Pirita koolidest, kohtutud on külalistega spordikuulsuse noorusmaalt Läänemaalt, Varblast. Lähedalasuvas Johan Laidoneri muuseumis käidi 1936. aasta Berliini olümpiamängude suurvõidu 70. aastapäeva meenutamas, sest teatavasti oli sõjavägede ülemjuhataja tol ajal Eesti olümpialiikumise juht. Nii Laidoneri kui Palusalu nimed elavad rahva meeltes ja mõtetes. Esimesega seondub kaitsevägi ja teisega sihiseaded, mis suunatud eestluse elujõu edendamisele, rahvuskeha ning vaimu tugevdamisele, kestmajäämise kindlustamisele sportlike suursaavutuste kaudu.
Järgnev käsitleb Kristjan Palusalu mälestuse põlistamise võimalust pärimuskapitali vormis. Selle eesmärk on äratada Palusalu saja viieteistkümnendal sünniaastapäeval (10. märts) lastevanemates, sportlastes ja spordijuhtides taassünni tundmusi, lisada eestluse eluloo juurde võtmesõnu, mida meeldiv meenutada vanematel inimestel, noortel aga kaasa võtta saavutustega palistatud eluteele. Kristjan Palusalu sportliku fenomeni jäädvustamiseks on Eestis palju tehtud aga seda võiks veelgi rohkem olla.
Oleks meeldiv, kui Palusalu sünnipäeva meenutamine märgistaks koolide ja spordiorganisatsioonide rahvusliku taassünni uut rajajoont. Sääraseid mõtteid tasub mõtelda. Oli ju Palusalu omaaegne olümpiavõit see, mis arvati Eesti rahva ajaloo kümne suurema tipphetke hulka.
***
ETTEPANEK: ASUTADA KRISTJAN PALUSALU PÄRIMUSKAPITAL
Erinevad ajad on kergitanud meie rahva seast vähemalt kolm meest, kes spordi raamid ületanult saanud rahva enda võrdkujuks. Lurich. Palusalu. Keres. Väga vähe on rahvaid, kel sellist rolli täidab sportlane. Kristjan Palusalul oli õnn sobida sellesse müütilisse rolli – olla suur, tugev ja hea.
Paavo Kivine “100 aastat Eesti raskejõustikku”
KRISTJAN PALUSALU KUI EESKUJU
Iseseisvuse taastanud Eesti eelistusteks on kujunemas kiire majandus- ning äriedu, jõukus, väline sära ja meelelahutus. Varju on jäämas kehalise ja vaimse täiuslikkuse saavutamine, milleni jõutakse vaid väga suurte pingutuste ja loobumiste hinnaga.
Ausa ja mehise võitluse, aatelise sihikindluse, vastupidavuse ja kannatlikkuse suurkujusid võib mitmeid leida Eesti spordi ajaloost. Üks neist oli maadluskangelane KRISTJAN PALUSALU – kahekordne 1936. a. Berliini olümpiamängude võitja, eesti mehe eeskuju möödaläinud sajandil.
Kristjan Palusalu pärines lasterikkast Läänemaa perest. Tema elu sisuks poisipõlves ja noorukieas oli lihtne töö, mis arendas keha ja vaimu, valmistades tulevast rammumeest ette üliinimlikeks pingutusteks.Tagasihoidlikkus, kasinus ja eesti kodust kaasa antud arusaam, et ausa tööga võib saavutada kõike, oli Kristjan Palusalu hiigelsaavutuste vundamendiks.
Rahva poolt armastatud sportliku suurkuju nimelise pärimuskapitali loomise abil saab kosutada tänaste poiste ja noorukite võitlusvaimu, kasvatada kartmatust ja mehemeelt, taastada kunagist rahvuslikku väärikustunnet ja tõsta esiplaanile hingeüllus, mis oli Palusalule omane ja mille puudumise all kannatab praegu kogu meie ühiskond. Pärimuskapitali mõtete omaksvõtt kõneleks meie oskusest väärtustada ja põlistada eesti rahvusliku elujõu sümboleid.
PÄRIMUSKAPITALI TAOTLUSED
Pärimuskapitali idee peab suunama noorte perede mõtted tervete eluhoiakute kujundamisele, eesti kodu väärtuste kaitsmisele. Teotahtelistest peredest pärit noortel oleks võimalik rahvuskeha kvaliteeti olulisel määral parandada, saavutustest rikastatud ühiskonnaelu edasi viia. Sellistest peredest peab sirguma rohkem tugevaid poisse. Nendest poistest peavad kasvama tõelised mehed, sportlased, iseseisvuse kaitsjad ja head isad oma lastele, kelle isamaalises vaimus kasvatamine on kodu ja kooli tähtsaim tegevus.
Vajame filosoofiat ja seda saatvaid tegevusi, mis on suunatud eesti poiste kehalisele ning intellektuaalsele eelisarendamisele, spordi-, hariduse-, kasvatuse-, kultuuri- ja militaarorganisatsioonide tegevussuundade sellisele muutmisele, et nad võtaksid esmatähelepanu alla poiste-maskuliinse kandetala - arengu edendamise. Pärimuskapitali eluhoiakuid ja suundumusi tuleb hakata käsitlema kui Eesti elu arengu põhiküsimusi, fikseerides tegevused kavakindlate, programmiliste ülesannetena.
Pärimuskapitali esmane taotlus on viia võitluslikkuse mõte perekonna, kodu, kooli ja ühiskonna kaudu iga noore Eesti meessoost isikuni. Et nende elusiht oleks selge ja kindlalt rahvusliku püsimajäämise teenistuses juba varasest noorusest alates. Pärimuskapitali ideede edasiarendusi ja väljundeid oskuslikult kasutades on võimalik luua terviklik ja praegusel hetkel väga oluline positiivsete eluhoiakute programm, milles leiaks ühiskasu ja osalusvõimaluse kogu Eesti ühiskond. Euroopa Liidu noorsoo juhtmõtteks kuulutati mõni aeg tagasi – haridus spordi kaudu. Meie rahvuslikele ideaalidele ja vajadustele mõeldes võiks seda täiendada - haridus spordi, perekeskse kasvatuse, karskuse, kehalise töö õilistava tähenduse ning kodu kaitsva vaimu kaudu!
Kui siinne sõnum annab kõne-ja tegevuste alustamise ainet kodudes ning koolides koos pühendumisega eesmärgile : eesti poistest kasvatatakse mehed, kes riigi ja rahva kaitse, tema taassünni mõtte enda kanda võtavad – siis on see tulevikus kapital, mis ühiskonnale üha uusi väärtusi juurde loob. Palusalulikkus tähistaks seejuures mitte üksnes tohutut jõudu ja suutlikkust vaid rõhutaks ka rahvuse ajaloos õilistuse pälvinud iseloomujooni – tagasihoidlikkust, sisemist väärikust ja kannatlikkust.
*Aastaid tagasi on siinne pärimuskapitali loomise mõte ilmunud ka Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu!
Ants Sild: Eeskuju on ainuke, mis maksab
Arvamus
TRENDING
