Täna on emakeelepäev. Päev oli veel hiljuti uus ja harjumatu, ühise tava alusel selle tähistamist ei kujutatud ettegi. See on vast heagi, sest emakeelel on paljudes paikades erinevad kõla- ja värvivarjundid. Olgu siis ka erinevad peod, mis selle päeval peetakse. Emakeel kõlabki omamoodi Elvas ja Emmastes, Sillamäel ja Sindis, isemoodi Abjas või Ardus, muudmoodi Vormsis või Ruhnus, täiesti teistmoodi aga Võrus, Viljandis, Valgas ja Kihnus.
Eesti keel kõlab ja seda kuuleme aga ka Austraalias, Inglismaal, Kanadas, Rootsis, Saksamaal ning USA-s. Tublid on olnud kõik need eestlased, kes kaugel elades on emakeele alles hoidnud ning tulevastele põlvedele pärandanud!
Eesti emakeelel on selja taga pikk ja võitlusrohke ajalugu. On olnud aegu, kus meie kaunist keelt on tõrjutud, lausa matsikeeleks nimetatud. Ehk on hea kui heidame emakeelepäeval tagasipilgu nendesse aegadesse! See kutsub üles jätkama võitlust emakeele õiguse eest olla mitte köögi- vaid kultuurkeel, mida võib uhkusega kõnelda kõigil maadel ja mandritel.
KÖÖGIS SEISAB
Anna Haava
Köögis seisab – ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi –
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!
Oma kurba maskeraadi
ärge harrastage nii!
harjutage oma aju
avaramaks ometi!
---------------------------
Köögis seisab, ootab vahvalt
paljukannatanud keel:
saalis sasisevad õled,
pillerkaarib kadak veel...
Kadakasakslaste- ja nüüd ka pajuvenelastega - oleme ikka sarved kokku pannud. Põhjusel, et nad meie kodumaal „harrastavad oma kurba maskeraadi“ ning pole tahtnud, mõned pole ka suutnud eesti keelt ära õppida. See nõue on aga vältimatu.
ANTS SILD - Emakeelepäev (2)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kõige rohkem rõõmustas emakeelepäeva etteütluse puhul see, et oli mainitud Eesti Wabariigi esimest haridusministrit Peeter Põldu!
*maine elab igavesti(ladina keeles)
*maine elab igavesti(ladina keeles)
Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval). Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB". 21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile.
Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637).
Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused. Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.
https://et.wikipedia.org/wiki/...
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile.
Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637).
Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused. Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.
https://et.wikipedia.org/wiki/...
Arvamus
TRENDING
