Täna tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Allpool valitud kilde emakeelepäevaks.
Väga lihtsalt
Eestimaa lilled
Ja Eestimaa puud,
Eestimaa linnud
ja Eestimaa tuul –
kõik meile räägivad
ühte keelt -
armasta MAAD
ja selle MAA KEELT.Milvi Raudsepp „Helendus“
***
Selle luuletusega avati 1999.aastal EMAKEELE NIMERAAMAT. Raamat on määratud saatjaks keeletegudele, mis paistnud silma oma isamaalise meelestatuse, mastaapsuse ning tulevikutähendusega.
Tegin raamatust noppeid, et meenutada inimesi, kes oma mõtteid, soove, soovitusi või tundeid on erinevatel aegadel emakeele aadressil avaldanud või siis oluliste mõtete kordamist tähtsaks pidanud.
***
Isade maa
ja emade keel
vajavad meid, eestlasi
-igaüht eraldi ja kõiki koos. Helju VALS
Emakeele Kaitse Ühingu päeval 19.oktoobril 1999.a. Tallinnas
***
Keel on, mis üht
rahvast rahvaks teeb;
ta kannab üht ütlemata
väge enda sees.
C. R. Jakobson
Milvi Müürsepp-Hermlin
Annika Rebane
19.11.1999 Tallinnas
***
Mia armaste ütte väikest maad,
tast tasa laula oma laulu kodukeelen.
Mia timäst kinni oia kigest väest,
sest mia ole mulk ja
mulgiss mia jää!Ilolatse ja õpetaja Helve Hrabrova Holstrest
2001.aasta seitsmendatel laste murdelaulupäevadel Viimsis
***
Murrakud ja murded on meie keele kallisvara, mis aegade tolmus ei tuhmu. Kodumurded on esivanemate pärandus, mille laegastest lisa võttes võib kirjakeelele uut sära juurde anda. Neid ei saa unustada isegi siis, kui minnakse kodust kaugele - võõrale maale, võõra rahva sekka. Sealgi saadavad nad meid nagu koduse ojavee vulin, millel iga käänaku taga on uus ja kordumatu heli...
Ants Sild, laste murdelaulupäevade mõtte algataja
Tallinnas,24.06.2000.a.
***
Sõnaumbrohtu pihuga välja ei kisu.
Sõnapõldudel sügav on süli,
sõna idaneb kaua,
sõnavili jääb hiljaks,
aastakümneid võib sõnakülv
küpseda viljaks,
sõnaseemnel on teadmata õis.
Sõnakülvaja enese külvist ei lõika
eks ta kirjuta vette,
eks tuulde ta hõika. Lehte Hainsalu sõnadega õpetaja Külli Loopmann
Lasnamäe Üldgümnaasiumi emakeelepäeval aastal 2006
***
Kust see laps need laulud võttis,
alli ute änna alt
musta kutsu koonu alt...Mustjala regivärsiline rahvalaul
Nii kaua kui meil on lapsi (uttesid, kutsusid) on meil ka omakeelne laul...!
Mustjala Põhikooli folkloorirühm „Sõluk“ ja õpetajad
Helje ning Ilme 26.05.2001
***
Keele headus ja väärtus ei sõltu täielikult ega ainuliselt kaasaja moest ja normidest, ja ükski keel iseendast ei saa olla hea ega halb, vaid kõige olulisemalt määrav on selle keele üldine tarvitamise oskus ja osavus, vormide, lausekujundite ja sõnavara mitmekesidus ja nende otstarbekas käsitlemine, lausete meloodia ja rütm, kirjutaja või kõneleja isiklik stiil, niisiis keele käsitlemise kunst, kuid ka see mõtteline ja tahteline sisu – ühesõnaga vaim, mida keeles avaldatakse.
Andrus Saareste „Kaunis emakeel“
Tõnu Tender, Emakeele Seltsi teadussekretär 21.veebruaril – üleilmsel emakeelepäeval – aastal 2000
Tallinnas
***
Emakeel on selline rikkus, mille õppimine ja omandamine ei nõua palju vaeva, aga mille valdamine annab meile väärtust ja võimalusi juurde. Kodukeel, kodumurre, eesti rahva kombed ja tavad on eestlaste rikkus.
Pille Kippar 30.mail a.2000
***
Hädas tuhandeaastase ajalooga,
hädas rahvuse, kivide, mädasooga,
pooleldi tõelus, pooleldi kujutelu –
see on eestlase elu.Mats Traat 8.mail 2000
***
Andrus Saareste kõneleb keele käsitlemise kunstist ja vaimust kui mõttelise ja tahtelise sisu kandjast, mis argielulist keelekasutajat ehk veidikene hirmutab. Aga kui järele mõtelda, siis kas ei peakski me ka veidi hirmu tundma selle ees, et oleme olnud liiga vähe aupaklikud oma keele suhtes? Sest vägevuse vaimu asjades on meile andnud ennekõike emakeel, tema vormide, lausekujundite ning sõnavara rikkus! Ta on andnud meile õigel ajal ka õiged sõnad. Ja aidanud esile tuua õiged ning vajalikud mõtted, mille teostamise kaudu oleme saavutanud vaimse ja muugi vabaduse.
Ukraina rahvas peab praegu võitlust oma vabaduse, maa, rahva, keele ja kultuuri eest. Ukraina ja eesti- keelsed ühislaulmised on juba kõlanud, need jätkuvad, milles peegeldub meie seekordse emakeelepäeva erakordsus, rikkus ning võlu.
Elagu Eesti!
Elagu Ukraina!
