Laupäeval, 11. juunil kogunes Tõnis ja Nelly Linnu maakodusse Toronto koguduste ja laulukooride liikmeid, osalejaid Hamiltonist ja mujalt, kes tõid parimad soovid noorele õpetajale ja lähetasid tervitused ta perekonnale Kolga-Jaani, kuhu Ants peatselt tagasi pöördub.

Tavaliselt mehele austust enne 50. eluaastat ei anta, kuid õp Toominga puhul võime Torontos teha erandi, kuna ta oma 40 aastaga (sünd 9. juunil 1965) on tükike Eestit, meie unustamatut kodumaad, käeulatuses.

Õp Ants Toominga tee usulisele rajale algas juba 1965, mil ta ristiti Viljandi Pauluse koguduses ja konfirmeeriti 1989 Tallinna Piiskoplikus kirikus. Järgnesid Tartu Ülikooli Usuteaduskond ja EELK Usuteaduse Instituudi Pastoraalseminar. Ta oli Tartu Ülikooli koguduse taasasutajaid ja esimene valitud esimees; praktikal Võnnu koguduses ja tööl Viljandi Jaani koguduse vikaarõpetajana. Alates a 2000 Kolga-Jaani koguduse õpetaja, täites 2003 — 2004 Pilistvere koguduse hoold-õp kohustusi; EELK XXIV kirikukogu saadik ja Viljandi praostkonna revisjonikomisjoni esimees.

A. Tooming õppis Tallinna 37. Keskkoolis, Luua Metsatehnikumis (lõpetas 1984) ja 1987-1992 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas.

Kooliajast mäletab Ants põnevat ja hädaohtlikku aega, mil liikus ringi keelatud kirjandust. Seda pidi lugema ja edastama saladuskatte all ja absoluutselt usaldatavate sõprade ringis. Ringi liikusid isegi teosed nagu „Eesti rahva kannatuste aasta" (ilmus Saksa okupatsiooni ajal) jm, mille vastuvõtmisel oli raske karistus kindel. Nii sai osa kasvavast noorsoost mingisuguse ettekujutuse Eesti Vabariigist.

Peale metsatehnikumi lõpetamist töötas ta metsakorralduskeskuses ja Hiiumaal laidude kaitsealal. Õpingute vaheajal ja kestel töötas A. Tooming mitmesugustes ettevõtetes müügiesindajana,1992-1994 Otepää Teatrimaja peanäitejuhina.

Sundsõjaväeteenistuse sooritas Komi ANSV-s, Uhta linna garnisonis Komi vangilaagrite valveüksuses. Ta valvas laagrit, kus tema tädi oli varem viibinud väljasaadetuna. Sõjaväeteenistuse aeg on Antsu mälestustes kõige kohutavam läbielamus tema elus.

Alates 1998. a on ta Eesti Kaitseliidu liige, algul Tartu Akadeemilises Malevkonnas, hiljem Sakala Maleva Suure-Jaani malevkonna kaplan ja Kolga-Jaani rühma liige. Peale kaplanite ja reservkaplanite kursuste KOK-5 läbimist, ülendas president Meri ta nooremleitnandiks.

Ühiskondlikest organisatsioonidest kuulub Ants Lions Club Kolga -Jaani osakonda, on Villem Reimani Kolleegiumi asutajaliige ja esimees ning Maarjakase Seltsi liige. Kommunistide võimutsemise ajal Eestis ei kuulunud Ants ühtegi organisatsiooni, praegu poliitiliselt parteitu. Akadeemiliselt kuulub Korp! Fraternitas Liviensise liikmeskonda, olles selle taasasutaja (coetus I 1989).

Ants Tooming abiellus 1989 Mari Maametsaga. Abielupaaril on kaks last Anni ja Hains.

Kanadas on A. Tooming teistkordselt, olles varem külastanud korporatsiooni-sõpru. Suurimaks emotsiooniks oli esimene jumalateenistus Peetri kirikus, kus kirik oli täidetud palvelistega. Õp Tooming on väga vaimustatud siinsetest laulukooridest, pensionäride kooskäimisest, seltskondlikust ja akadeemiliste organisatsioonide tegevusest. Ta ütles, et viib siit kaasa positiivsed mälestused ja loodab, et meie siin veel püsime kaua!

Märkmed: