Foto: Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)
AG: Tere Eero, palun tutvusta ennast välis-eesti rahvale.
EE: Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis kunstiajaloo, töötanud kunstigaleriis, kureerinud erinevaid näituseid, sealhulgas Konrad Mäe näituseid nii Eestis kui välismaal. Olen tegelenud Enn Kunila kunstikollektsiooniga umbes 15 aastat. Eelmisel aastal tehti kultuuriministeeriumi ja Enn Kunila koostöös sihtasutus, mille eesmärgiks on uurida Konrad Mäe pärandit ning tutvustada seda noortele haridusprogrammide kaudu ning samuti välismaal erinevatel viisidel. Mina olen selle juhataja.
AG: Aga alustades algusest, millal sa esimest korda kuulsid väliseestlusest, ja mida see sõna sulle tähendab?
EE: Usun, et väliseestlusest kuulis minu põlvkond (seitsmekümnendatel sündinud) rohkem 90ndate alguses. Eks me varem teadsime ka, aga olime nii noored, et ei pööranud sellele eriti suuremat tähelepanu. Ma ei ole väliseestlastega väga palju kokku puutunud, mõnede üksikute inimestega, aga olen põgenemislugusid päris palju lugenud, nendega tutvunud Eesti elulugude sarjas. Kui Vabamu tegi oma uut ekspositsiooni, tegin samuti koostööd väliseesti kultuuri uurijatega. Kui nüüd küsida, mida see mulle tähendab, siis ennekõike tähendab see kahte asja. Ühelt poolt on see minu jaoks kultuuriruum, mis on jätk 20-30ndate Eestile, välismaal jätkati väga palju sellega, mis siin pooleli jäi. Ja teiselt poolt kujunes see aja jooksul omaette kultuuriruumiks ehk tekkisid uued autorid, kes olid juba seal alustanud. Metsaülikooli tulemise eesmärgiks ongi ajada neid jälgi, mis võisid jääda 20-30ndate Eesti kultuurist välismaal, ennekõike maalikunstis, mis teoseid kaasa võeti ja kuidas see kunstiajalooline pärand liikus välismaal. Seda minu teada väga intensiivselt uuritud ei ole.
EE: MÜ-st kuulsin ilmselt samal ajal, 90ndatel, kuna see on olnud ju nii oluline sündmus kogu aeg. Kuna ma ei ole seal kunagi käinud, siis on väga raske mingit kujutlust luua. Tunnen aga mõningaid inimesi, kes on seal käinud ja nii palju, kui olen aru saanud, on see kultuurilise enesedefinitsiooni koht, mida võiks võrrelda Eestis laulupeoga, kus inimesed kogunevad. Ühelt poolt on olulised need loengud, mis toimuvad, aga teiselt poolt on oluline ka kogunemise fakt ise.
AG: Aga kas sul on ka mingi ettekujutus igapäevaelust seal, keset metsa?
EE: Selles osas ei ole mul mingeid ootusi, see on minu jaoks teisejärguline, kuidas seal elatakse, oluline on suhtlus.
AG: Teades sinu väga mitmeid tahke kultuuriinimesena – teatri NO99 dramaturg, Konrad Mäe uurija, aktiivne ühiskonna arvamusliider – mis oleks teemaks, mida kavatsed oma loengul tutvustada?
EE: Tahaksin keskenduda Konrad Mägile ja mitte sellest vaatenurgast, millal ta elas jne. (mida on võimalik wikipediast leida), vaid tahaks rääkida K.M. pärandiga juhtunust viimastel aastatel. Teda on hakatud kirjutama maailma kunstiajalukku ja see on üpris harukordne protsess, kus ammu lahkunud kunstniku pärandit ehk õnnestub nüüd jäädvustada maailma kultuuri ajaloos. Tahaks kutsuda üles väliseesti kogukonda osalema samuti selles, kuidas viia maailma ajalukku need vanemad autorid, kes on omal ajal jäänud kõrvale poliitilistel põhjustel. On olnud mitu K.M. näitust, tahan ka neist rääkida. Ka K.M. teoste saatusest on palju rääkida ja päris dramaatilisi lugusid. Neid on põlenud, hävinud, kunstnik ise hävitas, neid viidi välismaale paatidega põgenedes. On üksikud fotod sellest, aga puuduvad igasugused edasised märgid. Kuid laiemalt huvitavad meid ka kõik teised Eesti kunsti ajalukku kuuluvad teosed, mis kusagil välismaal on. Tunneme huvi puhtalt arhiveerivatel eesmärkidel, et oleks olemas täiuslikud andmed.
EE: Kui kellelgi on endal või kui keegi teab kedagi, kellel on kas Konrad Mäe maalid või mõne teise Eesti ennesõjaaegse kunstniku teosed, siis palume teada anda. Meie huvi on dokumenteerida nende olemasolu, võimalusel ja loal ka pildistada, lihtsalt teada arhiveerivatel eesmärkidel, mis on saanud Eesti kunstiajaloost. Muidu see pihustub ilma jälgi jätmata lihtsalt laiali. Kontakteeruda on kõige lihtsam aadressileero@konradmagi.ee.
AG: Lõpetuseks, mida soovid lisada?
EE: Mina usun Eesti kultuuri elujõudu, vaadates tänast Eesti kirjandust, Eesti muusikat, Eesti filmi ja ka Eesti kunsti, seal on elujõudu küll ja veel ning on rahvusvahelist potentsiaali. Ja see on ka üks tahk, mida koos välis-eesti kogukonnaga viljeleda ja aidata sellele kaasa. Kunstis on alati lootust.
Kotkajärve Metsaülikool toimub Muskokas, Ontarios 3.-10. augustini 2019. Informatsioon veebilehel www.eesti.ca/mu .