Katrin Rohtla
www.sloleht.ee
ÕNNELIK LÕPP: Suvel Türgis sündinud väike Ralf pidi mõnda aega viibima võõras riigis, kuna Türgi ei tahtnud pisipoissi enne haiglaarvete tasumist loovutada. Konsulaarabi, haigekassa ja Tallinna abiga pääses pisike Ralf Eestisse.
Välisreisil satutakse hätta ootamatult ning loota jääb vaid õnnele ja välisministeeriumile. Kas teadsite, et dokumendi kaotab välismaal keskmiselt kaks eestlast päevas ja igal kuuendal päeval tuleb välisministeeriumil tegelda Eesti kodaniku surmaga?
Igal aastal reisib välismaale üha rohkem eestlasi, möödunud aastal oli neid välisministeeriumi andmeil üle 400 000. Seetõttu tuleb välisministeeriumil iga aastaga järjest enam osutada abi ka hättasattunutele.
Kindlasti meenub pisikese Ralfi lugu, kelle ema, kui oli kuuendat kuud rase, möödunud aasta 28. juunil koos kahe sõbratariga Türki puhkama sõitis ja 3. juulil enneaegselt sünnitas.
Hätta sattunuid on ka teisi, kelle lugudes mõndagi õpetlikku.
Teadvusetu neiu valis "vale" kiirabi
Näiteks sattus noor neiu Iirimaal liiklusavariisse. Õnnetuses teadvuse kaotanud neiu toimetati avariipaigast minema kiirabiga, mis osutus aga kindlustusfirmale valeks.
Nii heitiski kindlustusfirma neiule ette, miks ta kasutas haiglasse sõitmiseks valet kiirabi ja miks ometi sõitis ta valesse haiglasse ravi saama. Lõpuks nõustus firma hüvitama vaid osa 13 000 euro (202 800 krooni) suurusest arvest. Konsulil õnnestus kindlustusfirmaga jõuda kokkuleppele, nii et neiul tuli tasuda vaid omavastutus pluss mõnisada eurot.
Abi võib tarvis minna ka etteaimamatu kallaletungi ja röövi korral.
Talvel Saksamaalt Mercedese ostnud mehele lavastasid kurjategijad Leedus kerge otsasõidu. Niipea, kui mees jättis auto seisma ja läks välja kahjusid vaatama, tuli eemal seisvast autost isik, hüppas rooli ning kihutas äsja muretsetud autoga teadmata suunas minema.
Kõige kurvem oli, et eestlasel oli seljas vaid sviiter. Autoga koos jäi ta ilma kogu rahast, passist ja ID-kaardist. Mobiiltelefon oli tal õnneks taskus.
Asjaga tegeles Leedu politsei, kuid kuna tagasipöördumistunnistus tuli väljastada väljaspool tööaega, viidi isik konsuli palvel politsei transpordiga saatkonda ja pärast vajalike dokumentide väljastamist juba kohtumispaika, kuhu sõbrad Leetu järele läksid.
Pakk kuldehetega Ecuadorist Euroopasse
Ütlus, et heategu ei jää karistamata, peab paika. 20aastane nooruk sai sõbra kaudu tulusa ehitaja tööotsa Prantsusmaal.
Kohale jõudnud, tehti talle aga ahvatlev ettepanek sõita kümneks päevaks Ecuadori puhkama. Kõik reisiga seotud kulud lubas tasuda "kohalik tööandja". Kui kena puhkus oli nauditud, palus "tööandja" toimetada Ecuadorist lahkudes väikese pakikese Euroopasse. Väidetavalt olnud seal sees kuld-ehted. Pagasikontroll Ecuadori piiril leidis ehete asemel hoopis narkootikumid ning noormees vahistati.
Saatkonnast otsitakse abi ka varastatud dokumentide puhul. Eestlane, kellelt oli varastatud nii rahakott kui ka dokumendid, kutsuti järgmisel päeval saatkonda. Samal päeval helistas aga saatkonda keegi "hea inimene", kes pakkus sama Eesti kodaniku dokumente ja rahakotti – vaevatasu eest. Enne, kui õige omanik veel saatkonda jõudis, helistas kärsitu "hea inimene" veel kord ning küsis juba tõredalt, et kas saatkonnal ega inimesel endal ei ole tõesti dokumentide vastu huvi. Leidjaga ühendust ei võetud ja saatkond vormistas eestlasele tagasipöördumistunnistuse.
Eestlaste esitatud abipalved võõrsil 2007. aastal
717 inimest vajas tagasipöördumise dokumenti (keskmiselt kaks inimest päevas).
64 korral aidati õnnetusjuhtumites kannatada saanuid või ootamatult haigestunuid (keskmiselt igal kuuendal päeval).
61 korral teatati välismaal surnud Eesti kodanikust (keskmiselt igal kuuendal päeval).
56 korral aidati välismaal surnud isikute lähedasi põrmu Eestisse toimetamisel (keskmiselt kord nädalas).
35 korral osutati abi kuriteo ohvritele (keskmiselt iga kümne päeva tagant).
195 korral aidati tagada kinnipeetud Eesti kodanike õigusi (igal teisel päeval).
Välisministeeriumi soovitusi turvaliseks reisimiseks
Enne reisi uurige, kas sihtkohariigis on Eesti välisesindus ja varuge selle kontaktandmed (või mõne Euroopa Liidu liikmesriigiesinduse asukoht ja kontaktandmed).
Sõlmige reisikindlustusleping (tehke vajalikud kaitsesüstid).
Edastage registreerimisankeet välisministeeriumi konsulaar-osakonda.
Hoidke pass ja ID-kaart eraldi (tehke neist ka koopiad). Varguse korral pöörduge politseisse.
Ärge kirjutage alla dokumentidele, mille sisust te aru ei saa.
Hädas helistage Eesti välisministeeriumi valvetelefonile +372 53 019 999.
Allikas: Välisministeerium
Appi, appi, aidake! SLÕL
Arvamus
TRENDING
