Muusika ja filmide Internetist tasuta mahalaadimisele on autoriõiguste kaitsjad vaadanud halvakspanuga ja piraatlusepesad on üksteise järel maha surutud – kuni need jälle kuskil pea püsti ajavad.

IT firma Apple on nüüd aga käima lükkamas omamoodi kompromisslahendust – ametlikult tunnustatud võrgulehekülge, kus saab muusikat maha laadida dollar lugu.

Napster on suletud, Audiogalaxi kinni pandud, kuid muusikasõprade janu uute teoste järgi plaadipoed kustutada ei suuda.

Arvutifirma Apple, mida tuntakse peamiselt MacIntoshi arvutite järgi, on leidnud kompromissvariandi – uue lehekülje, kust saab tõmmata nii muusikat kui ka filme ja seda oluliselt soodsamatel tingimustel kui poes käies.





Apple’I iTunes Music Store küsib loo eest 99 USA senti ja võrreldes teiste mahalaadijatega on tal oluline eelis. Nimelt on Apple’i muusikapoele andnud oma heakskiidu ka Ameerika muusikatööstureid ühendav Recording Industry Association.

Sellesama ühenduse kohtuhagi sai sarnase missiooniga mahalaadimisprogrammi Napster hauakaevajaks. Seega on Apple’i algatuse näol tegemist ühega vähestest tunnustatud mahalaadimisvõimalustest.

Peter Swire, kunagine president Clintoni nõunik arvutiturvalisuse alal ja praegune juuraõppejõud Ohios näeb Apple’i tasulises mahalaadimises sammu selles suunas, et konflikt autoriõiguste ja tarbijanõudluse vahel lahenduse leiaks. Siiani on dilemma valdavalt piraatluse ja enese vaeseksmaksmise vahel.

«Valik liiga kalli seitsmeteist dollarilise plaadi ja illegaalse, kõrvetatud piraat-CD vahel on vilets valik. Parem lahendus oleks mõistliku hinnaga muusika, mis on kättesaadav igal pool, kus me seda kuulata tahame,» arvas Swire.

Spetsialistid osutavad, et CD pole mahalaadimisele sobilik alternatiiv, sest nii suunitaks inimesi ostma tervet plaati, samas kui ta võibolla tahab sellelt ainult ühte lugu.

Adam Thierer, Cato instituudi ekspert leidis, et muusikatöösturid ei peaks pelgama tehnilisi uuendusi, sest erinevad kopeerimistehnikad ei tarvitse veel kaasa tuua muusikatööstuse allakäiku. Kopeerimist on kardetud varemgi ja ilmaasjata.

«See, mida filmitegijad esiotsa pidasid oma ärile ohtlikuks, osutus lõpuks hoopis kogu tööstuse lunastuseks,» väitis Thierer.

«Kui saabusid videomakid, siis kardeti, et filmitööstus nagu me teda tunneme, kaob. Tegelikult osutus see hoopis parimaks sündmuseks, mis selle tööstusega üldse juhtuda sai. Kümnend hiljem teenis filmitööstus videotega sama palju kui tavaliste seansside eest,» järeldas ta.

Tundmatuks jääda soovinud Eesti selle ala asjatundja kommenteeris, et varem on väiksemas mahus olnud isegi odavamaid pakkumisi kui Apple’I oma, kuid sel juhul on valik piirdunud ainult teatud plaadifirmade toodanguga.

Apple’i pood pakub hetkel 200.000 laulu ja Eesti eksperdi hinnangul on on tegu korraliku valikuga. Samas ei uskunud ta, et Apple’i poe tulek Eesti muusikatõmbajate jaoks väga midagi muudaks.

Autoriõiguste kaitsjaid Ühendriikides on tabanud ka mõningad tagasilöögid. Alles eelmisel nädalal otsustas USA Föderaalkohus, et Ameerika muusikatöösturite assotsatsiooni süüdistatud firmad nagu Grokster Ltd. ja tema partnertid, kes levitavad laadimisprogramme, pole ebaseaduslikus kopeerimises süüdi.

Märkmed: