Eesti Panga president Ardo Hansson (Foto: ERR)
Artikkel ja ERR video: http://uudised.err.ee/index.ph...Eesti Panga president Ardo Hansson tunnistas, et VEB fondiga seotud pankade kriis seadis ohtu ka Eesti krooni.
"Keegi ei suuda seda lõplikult ja teaduslikult tõestada, aga ma arvan, et Eesti kroon oli ohus. Me oleks võinud kõik kolm panka põhja lasta ja öelda, et kreeditorid saavad, mida saavad. Kui nii ulatuslikult oleks tehtud, oleks see majandusele väga halvasti mõjunud ja ohustanud krooni," ütles Hansson ETV saates "Kahekõne".
Eesti Pangas koostati 1995. aastal valeandmetega dokument, mis andis Vene firmale TSL 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombanki (VEB) suhtes.
"Kui oleks võetud teine variant, väga leebe variant, et päästame kõik välja, siis oleks jälle riigi eelarve võinud lõhki minna ja kroon oleks sattunud ohtu," rääkis Hansson.
Tema sõnul oli valitsus tol ajal väga suure surve all, et leida optimaalne lahendus olukorrale, sest summad olid suured. "Ma arvan, et see vastutustunne Eesti krooni tuleviku suhtes mõjutas neid lahendusi," lausus Hansson.
Ta lisas, et siiski ei ole imelik, et sellel ajal tehti vigu. "See valitsus oli olnud ametis neli nädalat, kui moratoorium kehtestati. Sul ei ole seaduseid, sul ei ole institutsioone, sul ei ole hoiuste kindlustust, sul ei ole kogemusi ja siis oled veel kiirabikirurgi olukorras, et pead kiiresti toimetama, loomulikult võib teha vigu," lausus ta.
Hansson lisas, et VEB fondi mudel kehtestati seetõttu, et tollal ei tahetud väga palju raha kulutada.
"Tollal oli see väga raske aeg ja riigil ei olnud väga palju raha. Seetõttu ei saanud ulatuslikult päästa, vaid oli vaja vaadata, kas neid pankasid saab osaliselt päästa, sest rohkem vahendeid lihtsalt ei olnud," selgitas ta.
VEB fondi võidi nõukogu eest varjataHansson tunnistas, et toona võidi teha asju ka nõukogu teadmata. "Nõukogu näeb ainult osa pildist ja tegevjuhtkond tegeleb palju laiemate teemade ringiga," selgitas ta.
Hanssoni sõnul oli 32 miljonit tol ajal suur summa, mistõttu oleks see juhtum pidanud olema ka sellel ajal tähelepanu all. "Jah, seda oleks tagantjärgi pidanud ka nõukogu ette tooma."
"Tol ajal oli see suur summa, ma arvan, et kui sellel ajal oleks oldud teadlik sellisest asjast, oleks seda käsitletud ka," ütles ta.
Hansson tõdes, et praegu ei suudeta tuvastada, kes andmete võltsimises rolli mängisid. Auditi sõnul suudeti näidata, mis toimus, aga miks nii toimus, see jäi vastamata. "Me ootasime, et see saab olema raske."
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
eesti panga partneritest02 Feb 2013 02:43
http://www.postimees.ee/luup/9... Ardo Hansson, Eesti Panga nõukogu liige 1993. aastast, leiab, et pangandus peaks olema konservatiivne ja seal on suurte tehingutega mängimine hädaohtlik. Ta kahetseb, et Põhja-Eesti Panga (PEP) 10 miljoni dollari tehingut ei toodud arutamiseks Eesti Panga nõukogu ette. Kuid salajasus kuuluski tehingu sooritajate plaanidesse. Kui muu risk kõrvale jätta, oleks Eesti Panga nõukogu või PEP-i järelevalvenõukogu vaevalt lubanud tehingut vahendada rahvusvahelise kaliibriga mahhinaatoril Abram Sheril.
Eesti Panga ametnik Rein-Ivar Kits pidanuks olema kursis, et nn. suurärimehele Aleksandr Balmagesile polnud Sheri isik võõras. Sama hästi võinuks PEP usaldada 10 miljoni dollari tehingu vahendamise ka Balmagesile.
Hea, et seda ei tehtud: 1994.a. leiti suurärimees Balmages salapärastel asjaoludel surnuna ühes Moskva hotellitoas. Abram Sheri, hüüdnimega Viru Abram, ümbritseb üldse kummaline fluidum, iseloomustab meest keegi teda tundev inimene. Tema tuttavaid kiputakse salapärastel asjaoludel tapma. Nagu Sarkisjani ja Poljakki. Või nagu PEP-i andmetöötlusosakonna juhatajat Aare Tomsonit.
http://blog.ekspress.ee/Arhiiv... Ärimees Abram Sher (56) räägib, kuidas temast sai KGB poolt kardetud noortejuht, Rummu vangilaagri esimene mees ja viimase aja suurima poliitilis-rahandusliku skandaali “Põhja-Eesti Panga (PEP) kadunud miljonid” võtmeisik.
http://www.epl.ee/news/kultuur... Peale nomenklatuuri semude aitasid baltisaksa päritolu Kallast ka ta väljavalitud rahva rahvuskaaslased, nagu näiteks kunagised Viru ärikad ja vangla elanikud Abram Sher ja Aleksander Balmages. Kommunistliku sotsialismi päevil täiesti kapitalistlikku lihunikuäri ajav Balmages, kelle paljude suurejooneliste äriprojektide hulgas oli ka Tallinn - Tel Aviv lennuliini avamine, leiti kahjuks hiljem täiesti surnult Moskva hotellitoast. Abrami sõprus Siimuga tasus seevastu hästi. Tema oli ainuke Kallase Eestis asuvatest äripartneritest, kes 10 miljoni tehingu pealt pool miljonit dollarit matti võttis. Hästi teenis muidugi ka advokaat Simon Levin, Kallase edukas kaitsja 10 miljoni dollari tehingu kohtu protsessil.
Kalmer01 Feb 2013 04:41
Eesti Riik on pealt klants ja särav -seest aga mädaneb! Vanad kommud on võimul!
Loe kõiki kommentaare (2)
