Umbes 80 sentimeetri sügavusele kaevatud matmiskambri mõõdud on neli korda seitse meetrit. Põrandat katavad paekiviplaadid, ruum ise oli ehitatud kividest ja nüüd juba ammu kõdunenud puust.
Kaevamiste juhi Marika Mägi sõnul on 5.-6. sajandist pärit matmiskambreid seni teada Skandinaaviast ja Eesti naabermaadest, siit aga mitte. «See leid näitas esmakordselt, et ka meil maeti rikkaid kamberhaudadesse,» ütles ta.
Teadlaste arvates hakkas sel perioodil meie maailmanurgas tekkima varaline diferentseeritus ning ülikute kalmud muutusid uhketeks. «Skandinaavias on kambreid küll, kuid need on palju väiksemad. Meie leidsime suure ruumi, kuhu on maetud palju inimesi,» lisas Mägi.
Ainulaadne kamberhaud on tõeline varalaegas. «Ma ei tea Eestis ühtegi teist leidu, kus oleks olnud nii palju hõbedat,» ütles ta. «Tavaliselt leitakse mõni hõbeehe. Meil on veerand leidudest hõbedast.»
Kokku on praegu Tõnija lähedalt välja kaevatud 400 eset. Arheoloogi sõnul on tegemist isegi kogu Põhjala ulatuses jõuka kalmega.
Suur osa hõbedast on ehted. «Tükke on ambsõlgedest, osa neist veel kaunistatud kuldplaadikestega. Leidsime ka massiivse hõbedast kaelavõru,» lausus arheoloog leide kirjeldades. «Esimest korda leidsime Eestist hõbedast pintsette.»
Arheoloogil on teooria ka selle kohta, kelle suguvõsa kambris puhkab. Koht oli tol ajal ranniku lähedal, sealt suubus merre ka jõgi. Ilmselt oli tegemist sadamakohaga ning läheduses on Saaremaa mõistes head põllumaad.
«See polnud muidugi kogu Saaremaa pealik, sellist inimest siis lihtsalt polnud,» lausus Mägi. «Kuid usun, et tegemist on matmispaiga lähedal asunud muinasmõisa pealiku ja tema perega.»