Märtsikuus viibis nädalasel erialavisiidil Eestis arhitekt Tõnu Altosaar, üks kuulsamaid eestlasest arhitekte, kes on partner Kanada ühes suuremas arhitektuurifirmas Bregman + Hamann, kelle projekteeritud on suurem osa Toronto südalinna pilvelõhkujatest uusehitistest ning kelle kuulsad projektid kaunistavad paljusid teisigi maailma suurlinnu. Lisaks erialasele tuntusele on Torontos elav Tõnu Altosaar aktiivne eestlane, kes hiljuti Eesti Elule antud intervjuus kõneles oma viimatise Eesti reisi kõrval ka oma tööst ja arhitektuuriteemadest laiemalt.
Tõnu Altosaar sündis Eestis, kuid lahkus sealt koos vanematega alla aastase lapsena esmalt Rootsi, 1949.a. aga edasi Kanadasse, kus algul elati Ontarios St. Catharines’i linnas. 1967.a. lõpetas ta Toronto Ülikooli arhitektuuri erialal ning töötab samast aastast firmas Bregman + Hamann, olles 1972. aastast üks osanikke. Ta kuulub nii Ontario kui Kanada Arhitektide Liitu, Toronto Arhitektide Ühingusse ning Kanada Kuninglikku Arhitektuuriinstituuti.
Visiidile Eestisse kutsus teda Kunda Tsement ning ta oli põhiesinejaks 14. märtsil Tallinnas Viru Keskuses toimunud Betoonipäeval, kus anti välja tänavused parimate betoonehitiste auhinnad. Kutsujaks oli Kunda Tsemendi konsultant ja Aasta Betoonehitise konkursi looja Aadu Kana, kellega seovad Tõnu Altosaart erialased sidemed juba 1988. aastast.
Poolteist tundi kestnud ettekande käigus kõneles Altosaar arhitektuurist ja betooni kasutamisest Kanadas alates 1960. aastatest kuni tänapäevani, esitades powerpoint presentatsiooni; samuti arhitekti elukutsest Kanadas ja oma töödest. Veel esines ta Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri eriala üliõpilastele, kus tulid samuti jutuks kahe maa vahelised sarnasused ja erinevused. Viimaseid on vist siiski rohkem, kuigi Altosaare sõnul ei saagi Eesti mastaape arvestades sealset arhitektuuri siinsega võrrelda. Nagu ta kinnitab, oleks eesti arhitektid igati konkurentsivõimelised ka siinses mõistes, kuigi sealset arhitektuuripilti vaadates paistab, et ökonoomsuse peale ei mõelda alati nii palju kui siin. Samuti on Eestis arhitekti töö rohkem kunstiline — arhitekt teeb oma joonised ja seega tema töö lõpeb, siin aga katab see rohkem ka tehnilist külge ning arhitekti kohustuste hulka kuulub lisaks kavandamisele ja tööjooniste tegemisele ka ehituse järelevalve, inseneride ja ehitajate koordineerimine ning seega ka ehitusplatsil käimine, ja ehitusega on arhitekt seotud ka veel aasta peale hoone valmimist. Kanadas on arhitektil alati olnud vajadus ehitusplatsil olla, aga nüüd on tehtud vastavad seadused isegi rangemaks hariduse ja vastutuse poolest.
Eestis torkas silma veel euroopalik modernsus arhitektuuris. Vanalinnas on restaureerimise alal tehtud väga hea töö, rangete nõuete tõttu tuleb kinni pidada vanalinna säilitamise põhimõtetest, mida on edukalt tehtud näiteks paljusid uusi restorane ja hotelle rajades.
Tallinna peaarhitekt Ike Volkov kutsus Tõnu Altosaare ka Tallinna linnaplaneerimise osakonna koosolekule, kus ta küll ei esinenud, ent osales vastastikuse koostöö ja kogemuste vahetamise mõttes.
Eestis oldud nädala jooksul tundis Altosaare isiku vastu suurt huvi sealne ajakirjandus — ta andis mitmeid intervjuusid erinevatele väljaannetele (ajakiri Ehitaja nimetas teda nii: Meie mees Kanadas) ning esines otse-eetris populaarses hommikutelevisioonis.
Sidemed Eestiga on Tõnu Altosaarel olnud juba pikka aega — ta on külastanud kodumaad korduvalt alates 1972. aastast, algul turistina, hiljem professionaalsetel eesmärkidel ning osalenud ärielus 1990. aastate alguses (Opel/General Motors); on olnud seotud Estonian Business School’i haldusega York’i Ülikooli nõuandvas kogus. 1988–92 oli ta koos mitmete teiste Kanada, USA ja Rootsi eestlastega peaministri nõuandvas kogus. Eesti iseseisvusaja alguses tegi ta Tallinna jaoks mitmeid arhitektuuriprojekte, aga need ei läinud läbi üleminekuaja rahaliste probleemide tõttu.
Tõnu Altosaare töökohaks on juba 38 aastat Torontos asuv arhitektuuribüroo Bregman + Hamann, mis asutati 1953.a. Muide, ühe selle asutaja, Hamanni, isa oli sündinud Tallinnas. Aegade jooksul on firmas töötanud palju eestlastest arhitekte. Tõnu Altosaare töölevõtjaks oli Kaljo Voore, kes oli siis firma loov direktor. Teised nimekad arhitektid seal olid Ivar Kalmar ja Toomas Tamm.
Tegemist on suure kommertsfirmaga, mis on aastakümnete jooksul projekteerinud palju haiglaid, hotelle, kontori- ja ülikoolihooneid, ostukeskusi jpm. Toronto südalinnas on kuulsamatest ehitistest nende projekteeritud First Canadian Place, BCE Place, Eaton Centre, CBC hoone jpm. (osad koos mõne teise firmaga — väga palju tehakse koostööd maailma tipparhitektidega). Firma on ilmselt esirinnas Toronto südalinna projekteeritud hoonete arvu poolest.
Üks hiljutisimaid töid Ontarios on eelmisel aastal Niagara Falls’is valminud uus kasiino, mis tehti koos Toronto firma Zeidler Partnership’iga, kus töötab ka Kabi Lokk. Samuti on sinna rajamisel uus akvaarium ja mitmed hotellid. Muide, uue kasiino avamine on väga soodustanud sealse piirkonna turismi: kui varem tulid paljud sinna linna vaid tundideks, siis nüüd jäädakse märksa kauemaks, mis omakorda tingib vajaduse uute ja maailmatasemel kvaliteetsete hotellide järele.
Torontos on praegu on käsil Royal Ontario Museum’i juurdeehitus; Briti Columbias viis projekti ülikooli juures, samuti Ottawas, Calgary’s, Kingstonis jm. Firma on projekteerinud ka mitmeid lennujaama terminale.
Ja firma tegevusväli ei piirdu sugugi vaid Kanadaga. Väga edukad ollakse Hiinas, millega tegelemist alustaski Tõnu Altosaar. Praegu töötab firma Hiinas asuvas kontoris 50 inimest (120 töötab Torontos) ja rajatakse nii kõrghooneid kui ülisuuri korterimaju. Muide, üks Shanghais ehitatud kõrghoone valiti möödunud aastal 10 parima ehituse hulka Hiinas. Töötatud on ka Mehhikos (Bank of Montreal’i peakontor Mexico City’s), projektid on käimas Poolas, Filipiinidel jm. Reisimist on palju lisaks nendelegi paikadele, kus käivad ehitused: materjali otsitakse ka teistest riikidest.
Kui küsida, milline töö on arhitekti enese jaoks kõige südamelähedasem, vastab Tõnu Altosaar, et igaüks neist on huvitav ja omamoodi armas, kuid ühena tõstab ta esile BCE Place’i Torontos, kus sai töötatud kõrvuti maailma tipparhitektidega — peamiselt Santiago Calatravaga, kes on töötanud üle maailma, aga see Toronto projekt oli tal esimene väljaspool Euroopat — ja mille lahendus sai erakordselt huvitav. Altosaar rõhutab eriti meeskonnatöö tähtsust — Eestis imestatud, et miks ta räägib oma tööst „meie“-, mitte „mina“-vormis. Ent ühe projektiga on seotud terve grupp inimesi — näiteks 40 — kellel kõigil on nii hoone kavandamises kui ehitamises oma panus. Firma seitsmest osanikust on ühe suurema projektiga seotud tavaliselt kaks.
Mida suurema projektiga tegemist, seda kauem selle teostumine aega võtab: näiteks Niagara kasiino projekt kestis aastatel 1997–2004, First Canadian Place 1972–75.
Töö pahupoolest rääkides: Altosaare sõnul on kaunis ebameeldiv, kui tuleb tellijaga jageleda raha pärast. Näiteks tellitakse suurejooneline projekt, aga ei olda võimelised maksma. Samas on loomulik, et iga arhitekti töös esineb ka n-ö tühjajooksmist — kui mõni projekt ei lähe läbi, et saa seda ka mujal kasutada ja ongi tegemist ilmaasjata nähtud loomingulise vaevaga. Samas on see aga kõikidele arhitektidele tuttav ja loomulik, et mitte iga projekt ei lähe läbi. Konkurents on väga tõhus.
Hiljuti andis Kanada Kuninglik Arhitektuuriinstituut (The Royal Architectural Institute of Canada) Tõnu Altosaarele suure tunnustuse — Fellowship in the College, mille on varem eestlastest pälvinud Ants Elken. Vastav kuldmedal antakse kätte maikuus Edmontonis.
Lisaks tipptööle oma eriala vallas jätkub Tõnu Altosaarel veel aega mitmetegi muude kohustuste jaoks: ta kuulub aktiivselt oma erialaühingutesse, samuti Providence Haigla direktorite nõukogusse, on olnud York’i Ülikooli nõukogus. Omaette peatüki moodustab töö eesti ühiskonnas: ta on olnud aastaid Eesti Majandusklubi Kanadas juhatuses ning laulab kahes kooris: Toronto Eesti Meeskooris ja Akadeemilises Segakooris „Ööbik“. Viimases tegutseb ta koos abikaasa Annega, kes on kirjutanud stsenaariumid paljudele „Ööbiku“ igakevadistele Simmareedele. Lisaks kuulub tema huvialade hulka golfimäng ning oma koduaia eest hoolitsemine, mille eest ta on pälvinud auhindu.
Nagu Tõnu Altosaar ütleb, on ta alati olnud suur Eesti toetaja ja samas vaimus on ta kasvatanud ka oma viit last, kes kõik räägivad head eesti keelt.
