Taas esines TEM oma väsimatu maestro Charles Kipperi juhatusel. Klaveril oli kaastegev Riho Esko Maimets ja solistideks sopran Kristina Agur, metsosopran Monica Zerbe ning kooriliikmetest Enn Kiilaspea, Avo Kittask ja Andres Raudsepp. Mis oleks üldse üks kevad siinses eesti ühiskonnas ilma TEM-i traditsioonilise kontserdita? Kahjuks on nii koori kui kuulajaskonna read aastatega hõrenenud, kuid need meeskoori truud sõbrad, kes vihmast ei hoolinud, said eelmise pühapäeva pärastlõunal nauditava muusikalise elamuse osaliseks.
R. Toi TEM-i motole järgnes koorilt kevadine bukett, mis sisaldas küllaltki nõudliku helikeelega laule: „Kevade tunne“ (V.Ridala ⁄ K. Türnpu), „Helisev lein“ (G. Randlane ⁄ J. Mandre), „Neidised kirjukleidised“ (H. Adamson ⁄ J. Mandre) ja C. Kipperi „Sirelite aegu“ Marie Underi tekstile. Tekstikatkendid nagu „Midagi helendab, helgib ja tuikab…“, „Nüüd on jälle kevad“ , „Sirelite õitseaeg on käes: kõik pungad pakatavad täies väes …“ jt häälestasid kuulajaskonna kohe õigele lainele – ärkamist ja tärkamist märkama.
Rahvalaulu „Kanneldaja“ (J. Zeiger ⁄ sdn R. Toi) solistiks oli Enn Kiilaspea, selle laulu võimas finaal lausa lummas publikut. Kontserdi programm jätkus aiva tõusujoones. Nagu selgus, oli laulu „Kingid kui roose mulle sa“ operetist „Linnukaupleja“ saatepartii puuduva osa C. Kipper hiljuti ise kirjutanud. Nii et autoriteks siis R. Toi ⁄ C. Zeller ja C. Kipper.
Seejärel liikus TEM sujuvalt kevadest suvesse, kus on samuti nii mõndagi märgata – näiteks ööbikulaulu, lühikesi öid ja jaanituld. Laulus „Tulge jaaniku tulele“ muusikalisest komöödiast „Rummu Jüri“ liitusid kooriga solistid Kristina Agur ja Monica Zerbe, pakkudes kuulajatele haruldase esituse. Esimese osa lõpetas R. Pätsi rahvaluule tekstile kirjutatud „Jaan läeb jaanitulelele“.
Kontserdi II osa koosnes täielikult ooperirepertuaarist. Esmalt esitasid K. Agur ja M. Zerbe kaks duetti – J. Offenbachi „Barcarolle“ ooperist „Tales of Hoffmann“ ja „Lille dueti“ L. Delibes’ ooperist „Lakmé“ C. Kipperi klaverisaatega. Seejärel sisenes TEM, kelle esituses kuulsime kõigepealt „Palverändurite koori“ R. Wagneri ooperist „Tannhäuser“ ning aaria „O Isis ja Osiris“ W. A. Mozarti „Võluflöödist” (solist Andres Raudsepp). Väga nauditavad olid ka „Jahimeeste koor“ K. M. von Weberi „Der Freischützist“ ja „Vangide koor“ L. van Beethoveni „Fideliost“. Seejärel saabus tõeline üllatus ooperiklassika varasalvest – „Toreadoori aaria“ G. Bizet’ ooperist „Carmen“, kus solistidena esinesid A. Kittask, K. Agur ja M. Zerbe. Ning kui Don Jóse (Avo Kittask) tõmbas taskust punase räti, haaras publikut hispaanlaste temperamenti meenutav vaimustus, millele aitas tublisti kaasa solistide pingevaba ja loominguline esinemine. See pala tuli publiku soovil osaliselt ka kordamisele. Kontserdi lõpetas „Sõdurite koor“ C. Gounod’ ooperist „Faust“, misjärel jagati tänusõnade saatel lilli solistidele, saatjale ja dirigendile. Lisapalana esitati G. Ernesaksa „Hakkame mehed minema“, sest oligi aeg koju minna.
Et olen lihtsalt tavakuulaja ja mitte muusikakriitik, küsisin Charles Kipperilt, millised muljed jäid temale kontserdist. Hiljuti oma 60. juubelit pühitsenud maestro jäi väga rahule tema laulu „Sirelite aegu“ esitusega, mille esitus teda õnnelikuks tegi. Küllap oli see TEM-i sünnipäevakingitus lugupeetud koorijuhile. Tema hinnangul oli õnnestunud ka rahvusvahelise ooperiloominguga täidetud kontserdi teine osa, mille kulminatsiooniks ta nimetas „Toreadoori“ ettekannet. „Kuulajad vajavad just selliseid vapustavaid esitusi,“ ütles ta, tõstes esile solistide kõrget taset. Kristina lauldud ülemist do’d nimetas maestro money-note’iks – see on eriline saavutus, millega ei tule toime kaugeltki mitte kõik sopranitest ooperilauljad. Kuidas Eesti Maja saal sellest Kristina lauldud kõrgest noodist küll helises!
Kas me oleme üldse märganud, kui palju andekaid muusikuid liigub meie keskel, sh noori? Riho Maimets, meisterlik pianist ja helilooja, Kristina Agur ja tema ööbikuhääl ning paljude teistegi eesti noorte muusikute saavutused peaksid meid täitma uhkusega. Lisaks on nad rahvuslikult meelestatud, kandes eestlust juba oma geenides. Aga miks polnud valdavalt vanemaealise kontserdipubliku seas peaaegu üldse noori, Riho ja Kristina eakaaslasi ning sõpru näha? Nagu pr Mai Kreem kontserdi vaheajal ütles: „Kui meie kontserdile ei tule, kes siis üldse!?“
Dirigendi eriline tunnustus kuulub TEMi lauluvendade tuumikule, kes ei pea paljuks harjutustel osalemist ja vaevanägemist laulude lihvimisega. Neile kuulub ka laulusõprade tänu ja aupaklik kummardus.
