Riina Kallas, Delfi Majandus

Eesti majanduskeskkond peaks end suurematele rahvusvahelistele firmadele senisest enam avama, osalt sellekski et... välismaistel talentidel oleks kuhu tulla ning kodumaistel talentidel, kuhu tööle minna. Lisaks talentidele soodsa keskkonna loomisele seab riik puhvri majanduskriiside paremaks üleelamiseks.

Võib vaielda, kas kodumaine kõrgharidus vastab tööandjate nõuetele või mitte, nagu on näiteks välja toonud investeerimispankur Joakim Helenius. Teine küsimus on aga see, kas üliõpilastel on piisavalt motivatsiooni õppida ja pingutada – võibolla ei pane võimalikud kodumaised töökohad piisavalt palju pingutama? Kahtlemata on iga situatsioon erinev, kuid küsida võib ka üldises plaanis.

Eesti pisike edulugu sarnaneb positiivses mõttes Iirimaaga – Tuhkatriinust on saanud printsess. Ainult et Iirimaa spurt on olnud tunduvalt kiirem. Iirimaa edu võtmeks on olnud euroraha, mida riik on osanud edukalt ära kasutada ning... rahvusvahelised ettevõtted. Pensioniinvesteeringute firma Friends Firsti vanemökonomist Jim Poweri sõnul oli Iirimaal 1990. aastate teises pooles lausa välisinvesteeringute buum.

Just rahvusvahelised ettevõtted on need, kelle poole kinnisvara- ja panganduskriisis valusasti kannatada saanud riigis praegu vaadatakse. Ka The Irish Timesi majandustoimetaja Dan O`Brian, kellega detsembris Dublinis tänu Euroopa Komisjoni esindusele Eestis kohtusin, nimetas kriisist väljatuleku mootoriks rahvusvahelisi ettevõtteid, tänu kellele on Iirimaa üks suurimaid (eksport elaniku kohta) eksportijaid maailmas.

Meelitame Nokia Eestisse

Miks Iirimaa rahvusvahelisi ettevõtteid ligi meelitab – eelkõige madala ettevõttemaksu (hoitakse, hambad ristis, 12,5 protsendil), suhteliselt soodsa asukohaga USA ja Euroopa vahel ning koolitatud ja inglise keelt kõnelevate töötajatega. Praegune kriisist välja tulemise periood on välisettevõtetele isegi veel ahvatlevam, sest tööjõudu saab valida ning palgakulud on keskmiselt kümnendiku madalamad kui olid buumi ajal 3-4 aastat tagasi.

Enamik eksportivaid ettevõtteid kuulub Iirimaal ameeriklastele. Kõige tugevamalt on esindatud IT- ja farmaatsiaettevõtted. Kuulsamatest ettevõtetest nimetavad iirlased ise Google`it, Microsofti ning Pfizerit. Praeguseks töötab rahvusvahelistes ettevõtetes või nendega seotud ettevõtetes umbes 8 protsenti tööjõust.

Üldises plaanis: kuni eestlased ise ei suuda ise Nokiat ei leiutada (peale Skype`i), tuleks Nokia Eestisse meelitada. Samasugust mõtet kandis iseenesest ka arengufondi investeeringute tsaari idee, mis sellisel kujul ei ole tänaseks kuhugi viinud.

Kvaliteetsete töökohtade loomine suurendaks töötajate motivatsiooni ning mõjutaks palgataset, tõusvas suunas. Mida enam on töötajal võimalus töökohta vahetada, seda enam peab tööandja mõtlema, kuidas head töötajat kinni hoida. Ja ega hea töötaja ei tööta ainult palga nimel. Esmapilgul võibolla naiivsena tunduv võimalus end töös ja elus teostada on siiski sama olulised kui mitmed muudki tegurid.

Iirimaa näide sisaldab veel ühte mõneti positiivset nüanssi. Rahvusvahelised ettevõtted lõid töökohti, mis meelitasid varasemalt emigreerunud iirlasi koju tagasi tulema. Kriisi järel on inimesed küll taas riigist lahkumas, kuid potentsiaal parematel aegadel naasta säilib.

Kasum läheb küll riigist välja

Miinusena võib muidugi tuua välja, et välismaised ettevõtted viivad kasumi tõenäoliselt riigist välja, kuid nende kasutegur töökohtade loomisel, teenuste ostmisel, maksude tasumisel, töötajate koolitamisel ning knowhow riiki toomisel kaalub selle kõik üles.

Kahtlemata ei ole investeeringute meelitamisest rääkides tegemist mingisuguse uue teemaga, aga antud juhul on küsimus pigem suhtumises ja ettevõtlikkuses – kas inimesed on üldse huvitatud või valmis välisettevõtteid avasüli vastu võtma. Räägime küll, et euro toob Eestisse välisinvestoreid, aga kas neid ka siin tegelikult oodatakse.

Euro käibelevõtt annab investoritele julgust juurde. Küsida võiks seega praegu, kas kõik on viimase peal tehtud selleks, et nad siia tuleks. Puudu näib olevat ka väike reklaam või pats õlale, mis asja lõplikult kinnitaks.

Eesti on Eesti ja me ei saagi olema nagu Iirimaa, aga üht-teist kasulikku võiksime globaliseeruvast maailmast õppida, et enda elu-olu paremaks muuta.

Märkmed: