Armastus käib kõhu kaudu!
Eestlased Kanadas | 04 May 2007  | T. KüttiEWR
See populaarne ja igivana eesti vanasõna on tänapäeval niisamuti kehtiv nagu aastasadu tagasi.

Teame kõik, et erinevaid toiduaineid imporditakse Kanadasse igast maailma nurgast. Paratamatult saabuvad koos toiduga siia ka igasugused pisikud ja putukad. Väga raske on välja selgitada, missugust väetist ja milliseid mürke on kasutatud sisseveetavate loomsete ja taimsete toiduainete tootmisel. Kuid just nendest toiduainetest valmib ju meie söök.
Pildil kursuse korraldaja Katrin Otsa (vas) ja Toronto Public Health osakonna instruktor Marie Sparrock. Foto: T. Kütti

Vaade kursuslastele, kes agaralt õppisid söögi käitlemisreegleid ja -seadusi.
Foto: T. Kütti

Väljaspool oma kodu süües muretseme, kuidas sööki valmistati, kuidas toiduprodukte ja muid aineid käideldi, kas toidu valmistajad täitsid puhtuse- ja sanitaarnõudeid ning kunas käis selles toidukohas viimati inspektor ja millised olid tema ülevaatuse tulemused.

Tänapäeva kiires ja globaalses ühiskonnas oleks kurb, kui kellegi armastus mõne toidu vastu põhjustaks kõhuvalu või mõnda muud tõbe, mis tekkis söömise tagajärjel.

Toronto Public Health on juba mitu aastat Toronto piirkonna restorane, söögipoode jt toiduainetega tegelevaid ettevõtteid inspekteerinud. Inspektori külaskäigu tagajärjena näeme nüüd silte ülevaatuse tulemustega – „pass“ (roheline), conditional pass“ (kollane) või „closed“ (punane).

2006. a juunikuust alates kehtib lisanõue, et igas söögiga tegelevas ettevõttes peab alati kohal viibima vähemalt üks isik, kes on läbi teinud toidu käitlemise kursuse.

Pühapäeval, 15. aprillil kogunesid Eesti Maja noorteruumi mitukümmend inimest – gaidid, skaudid, suvekodude ja Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhtivad liikmed Toronto Public Healthi söögi käitlemise kursusele.

Kursuse korraldajaks oli Katrin Otsa, kes on ise üle aasta olnud diplomeeritud toiduainete käitleja. Ta leidis, et sellisest kursusest võiks kasu olla kõikidel meie laagrite, suvekodude jt ühiskonna teenindavatel organisatsioonidel. Korraldaja motivatsiooniks olid kaks sõna – julgeolek ja allumine.

Selgus, et Toronto Public Health on nõus korraldama erakursusi, kui leidub vähemalt 20 isikut, kes moodustavad õppeklassi ja grupp korraldab saali koos vajalike õppevahenditega. Meie instruktoriks oli Marie Sparrock, kes on ise juba pikemat aega Toronto Public Health’i inspektor.

Õppus algas kell 8.30 ja kestis kuni 16.30-ni, lõppedes eksamiga, kus tuli saavutada vähemalt 70%-line tulemus diplomi saamiseks.

Suur tänu Skautide ja Gaidide Fondile, kes toetas kursuse kulude katmist, ning Skaudisõprade Seltsile, kes maksis lõunasöögi eest. Samuti tänu Eesti Majale ja Ülle Veltmannile, kes avas kohviku ja pakkus kehakinnitust keskpäeval. Ka Ülle naiskonna liikmeid oli kursusel.

Jääme nüüd ootama eksami tulemusi. Nii võivad siis edaspidi kõik lastevanemad julgelt saata oma lapsi laagritesse ja suvekodudesse, teades, et juhtivate isikute ja korraldajate seas on õige väljaõppega köögipersonal. Kursuse lõpus nimetas Katrin Otsa, et ta oleks nõus ka järgmisel aastal korraldama sellist kursust, kui ainult leiduks huvilisi. Aitäh, Katrin!

 
Eestlased Kanadas