Jõulud on armastuse püha. Niisuguse sissejuhatuse tegi teisipäeval, 11. detsembril toimunud T.E.S. Täienduskooli jõulukontserdile koolikomitee esinaine Elle Rosenberg.
Samal teemal jätkas ka õp Arho Tuhkru, küsides lastelt, mis värvi on armastus. “Punane!” kõlas esimene vastus. Muidugi on see õige, aga õiged olid ka teised vastused. Õp Tuhkru selgitas pikemalt ühe teise jõulude ja armastuse värvi, rohelise tähendust. Ta sidus jõulupuu igihaljuse armastuse püsimisega elavana. Samuti vestis õp Tuhkru õpetliku loo isast, kes lootis pakkida oma kingid ilusasse paberisse, aga leidis, et selle paberi oli ära kastutanud tema oma laps, kes tegi oma isale nähtamatu, aga väga südamliku kingi – karbitäie kallisid ja musisid. Olgu meil kõigil oskust näha neid nähtamatuid, aga väga väärtuslikke, rahas mõõdetamatuid kingitusi, meie lähedaste häid soove ja armastust.
Pärast õp Tuhkru jõulurahu, -lootuse ja -õnne soove said sõnajärje koolinoored. Esimene klass luges oma soove jõuluvanale, neljas ja viies klass tutvustasid vanu jõulukombeid. Sõnalised esinemised vaheldusid muusikaga. Solistidena astusid julgelt üles klaveril Seliina McConville (2.kl), Sonja Dobson (4.kl) ja Kati Kiilaspea (6.kl). Juliana Bergen (6.kl) laulis mõjuvalt “Maarja hällilaulu”. Muusikaõpetajad Heli Tenno ja Kaire Hartley olid ette valmistanud mitmekülgse laulukava vanuserühmade kaupa ja ühiskoorina. R. Eespere “Siis kui minu vanaema” 3.-4. klasside esituses ilmestasid solistidena Nicole Pede ja Helena Stahl. Helena koos oma venna Markusega olid saatjateks ja solistideks väga nõudlikul instrumendil – viiulil – ühiskoori esinemisel. “Tiliseb, tiliseb aisakell” sai tõesti keelpillide saatest uue ja nauditava kõla. Õpetajatepoolse esinemispanuse andsid Heli Tenno, Krista Spence ja Kaire Hartley, kes triona esitasid E. Sterni “Kätte jõudnud jõuluaeg”, kitarril Illar Tenno.
Nüüd aga jõudis kätte laste jaoks oodatuim hetk, mis muu, kui külla tuli jõulumees. Et eesti koolis õpivad head lapsed, siis ei olnud jõuluvanal isegi vitsa kaasa võetud, aga salmi küsis ta küll, vähemalt mõnelt lapselt. Nii, igaks juhuks. Hätta ei jäänud keegi. Kui mitte just salmiga, siis pai ja lahke naeratuse eest said paki kõik soovijad.
Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg tänas kõiki kava ettevalmistajaid, osalejaid ja vanemaid, kes tulid lastele kaasa elama. Hiljem kohvivestluses oli kuulda, et Jaak Järvel pidi olema ühendus jõuluvanaga. Temal paluti jõuluvanale piparkoogikarp eesti kooli poolt üle anda.
Õpetajad jagasid veel tunnistusi, vanemad jõid kohvi ja vestlesid, lapsed uurisid kingipakke. Ja otsas see kena armastust täis õhtu selleks korraks oligi. Koolipere saab kokku alles uuel aastal.
