Armsad eesti inimesed üle kogu maailma! VIDEO (1)
Eestlased Eestis | 23 Dec 2017 | EWR
EWR toimetuse poolt tehnilise kvaliteedi sälitamiseks kasutatakse EWRi YT registrit. Samas ühineme videote autoritega soovides EWR kasutajatele jõudu ja tahet eelolevaks uueks enesetõestuse sajandiks.
Armsad eesti inimesed üle kogu maailma!
Viivi ja Rein Lepik Tartust
Eestimaa ja eesti rahva hea käekäik on oluline meie kõikide jaoks. Tundub, et meil läheb praegu hästi, aga on ka rida muremärke. Kahjuks pole kuigi palju järel sellest rahva ühtsusest, mis laulva revolutsiooni päevil nii vaimustav oli. Meil on imeline loodus, aga ähvardava mõõgana on meie pea kohal oht, et tselluloositehase projekti käivitamise korral saavad meie metsad korvamatu kahju osalisteks ja paljud kaunid vaated kaovad jäädavalt. Samaväärset ohtu kujutab ka küsitavate põhjendustega rajatav kiirraudtee keset soid, rabasid ja metsi.
Eestimaa peab säilima kauni ja elamiskõlbuliku paigana ka meie laste ja lastelaste jaoks. Oleme kõik vastutavad selle eest ja meie kohus on tuua niinimetatud talupojamõistus taas ausse. Me peame seisma selle eest, et Eestimaad ja meie rahvast kahjustavad arengud saaksid peatatud. Selleks on vaja suurendada ühtekuuluvustunnet, vaadata hingesügavustesse ja leida taas tahet ja jõudu aitamaks kaasa Eestimaa heale käekäigule.
Ma usun, et siinjuures vaatamiseks pakutavad 2 videolugu aitavad luua positiivseid emotsioone ja tekitavad tahte midagi head ja ilusat teha. “Ärkamise aeg” kannab minu meelest mõtet, et on taas aeg üheskoos tegutsema asuda, “See maa” loob tunded, kui oluline on meie jaoks see põhjamaine maalapp, kus nii tihti jäised tuuled puhuvad. Aga eelkõige nautigem Eestimaa võrratut loodust!
Soovime Teile kõigile rahulikku jõuluaega ja imelist uut aastat, aastat, mil meie armastatud Eesti Vabariik oma suurt juubelit tähistab!
Viivi ja Rein Lepik Tartust,
Rein Lepik on siia lisatud videolugude autor aga ka Eestimaad tutvustava filmisarja “Imeline lihtne maa” looja
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Maausulistel on 24. detsember vana - aasta õhtu ja 25. detsembril algab aasta 10 231, mis lähtub Billingeni katastroofist, mil Balti jääpaisjärv murdis Skandinaavias läbi mäestiku ja maapind vabanes vee alt.
Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.
Seoses ristiusu levikuga Eestis omandas muistsete skandinaavlaste jumal Odiniga (germaanlastel ka Wotan) seotud talvepüha ehk jõulud ka Kristuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.
Eestlased Eestis
TRENDING
