Meie jõulumeeleolu ajendavad mitmed meeldivad tegurid. Kuuseokste joovastav lõhn mõjub haistmismeelele. Silmarõõmu pakuvad kodused sätendavad ehted, kaupluseakende kaunistused ning laste kingid jõuluvanalt. Jõulumuusika pakub kõrvadele meeldivaid meloodiaid. Südamerahu toob kiriku jõuluteenistuse küünlasära ning kadunute haudade külastamine kalmistul. Jõululaupäev ühendab meid jõulupühade meeleolu ja tunnetega.
Siinsetel eestlastel on pühade tähistamistel teatud erinevusi seoses meie asukohamaa kommetega. Kanadas on nüüd liigagi moes nimetada jõulupühi lihtsalt „holiday'ks“. Kuusk pole enam jõulupuu, vaid „holiday tree“. Pole enam korrektne soovida kellelegi „häid jõulupühi“, vaid „happy holidays“. Jõuluvana ei kutsuta siiski veel näärivanaks.
Suur osa eestluse viljelemisest sõltub igivanadest kommetest kinnipidamisest ja rahvuskultuuri traditsioonide säilitamisest. Võõrsil peame olema eriti ustavad oma rahva tavade kallikspidamisele. Kuigi oleme ehk segaabieludes või elame muulaste hulgas, sisendame endasse ja oma noortesse neid väärtusi, mida järgisid meie esivanemad. Sellega oleme jõulupühade tõelist tähendust alles hoidmas ja saame rahulikult tähistada argipäevamöllus meie armsaid eesti jõule.
Soovin kõigile rahulikke jõulupühi ja õnnerikast uut 2006. aastat!
