Mirjam Mäekivi, Postimees.ee
Alo Lõhmus, Postimees

Genotsiidis ja tsiviilelanike vastases ründes süüdistatavana täna Hiiumaal kohtu ette astunud Arnold Meri peab süüdistusakti järgi 1949. aasta märtsiküüditamist ebameeldivaks, kuid hädavajalikuks.


Täna alustati Hiiumaal Kärdla kultuurimajas toimuval kohtuprotsessil 88-aastase Meri üle süüdistusakti ettelugemist. Esmalt kirjeldas prokurör Sirje Hunt küüditamisprotsessi kui sellist ning hiljem jõudis Meri rollini küüditamises.

Süüdistuse järgi määrati Meri Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP KK) ja ENSV ministrite nõukogu volinikuks küüditamise ajaks.

Merit instrueerinud EKP KK toonane esimene sekretär Nikolai Karotamm andis talle ülesande jälgida küüditamist Hiiumaa regioonis ning hoida silm peal dokumentidel, et Siberisse saadetaks just need inimesed, kes välja valiti ega esineks mingeid ekstsesse.

Seejärel jõudis Meri Hiiumaale ning nõudis enda sõnul neid dokumente näha, kuid väidetavalt julgeolekuministeeriumi kohalik osakond talle neid ei näidanud.

Süüdistus keskendub ka sellele, et Meri osales vabatahtlikult küüditatavate transpordi korraldamises.

Nimelt seisab süüdistusaktis, et kui selgus, et küüditamiseks mõeldud laev Sõmeri sadamasse ei mahu, oli Meri koos Hiiumaa parteiosakonna toonase juhiga tellinud sõjaväe traaleri, et vedada küüditatavad Lehtma sadama kailt reidil ootava laevani.

Prokurör märkis, et kuigi Meri pani kuriteod toime oma parteiliini ametialluvusest sõltuvuses, ei ole see tema puhul kergendav asjaolu, kuna keegi talle transpordi organiseerimiseks korraldust ei andnud ning ta ei ole oma tegu ka kahetsenud.

Meri aga tegutses oma sõnul tollase valitsuse otsusel, mida pidas legaalseks.

Süüdistusakti järgi põhjendanud ta oma teguviisi sellega, et kollektiviseerimine oleks toonud kaasa vastupanu ja verevalamise ning sellele järgnenuks repressioonid, mistõttu oleks inimesed kannatanud rohkem kui nad küüditatutena kannatasid.

Meri väitel oli küüditamine talle ebameeldiv, kuid hädavajalik.

Prokurör nimetas Meri sellist põhjendust totalitaarsele ühiskonnale omaseks stalinistlikuks ideoloogiaks, mida ei tõsiselt võtta. Hundi sõnul ei ole genotsiidi kui inimsuse vastast kuritegu võimalik õigustada suurema hüve loomisega.

Kella 12 paiku tegi kohus tunniajalise vaheaja, seejärel jätkub süüdistuakti ettelugemine.

Märkmed: