Eesti võib jääda üheks vähestest Euroopa Liidu riikidest, kelle liider ei sõida 9. mail Moskvasse natsi-Saksamaa kapitulatsiooni 60. aastapäeva pidustustele.

Otsusest lükata tagasi Vene president Vladimir Putini kutse ja mitte sõita 9. mail Moskvasse teatas president Arnold Rüütel eilsetel kohtumistel Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimehe Toomas Hendrik Ilvesega, peaminister Juhan Partsiga ja välisminister Rein Langiga.

Täna hommikul ütleb Rüütel seda Venemaa suursaadikule Konstantin Provalovile ja pärastlõunal Eesti avalikkusele.

Rüütel olevat eile soovitanud Partsil Moskvasse minna, kuid too lükkas ettepaneku tagasi. Valitsusallikad on varem öelnud, et Vene president saatis kutse Eesti presidendile ja Rüütel ei saa seda lihtsalt edasi anda. «Kui teie kutsute kellegi oma sünnipäevale, aga tema ei taha tulla, kas ta siis võib saata mõne oma tuttava?» põhjendas Partsi keeldumist üks Eesti välissuhtlemise tipptegijaid.

Piirileping küsitav

Praegu pole selge, kas 9. mail võiks Moskvasse sõita välisminister Rein Lang, kui Vene võimud talle kutse saadavad.

Eesti kahekordne välisminister Toomas Hendrik Ilves ei soovinud avada oma eilset vestlust Rüütliga, kuid kinnitas, et «nüüd, kui meie ajalooline olukord on maailmale piisavalt teadvustunud, et ole presidendi Moskvasse sõidus midagi halba». Aga kui see sõit ära jääb? «Ma ei saaks öelda, et see oleks väga halb, aga Eesti diplomaatidel tuleb pärast palju tööd teha,» ütles Ilves.

Tema sõnul ei ole 9. mai põhiküsimus, kas Eesti läheb, vaid – kes läheb. «Eesti läheb sinna niikuinii,» väitis Ilves.

Isamaaliit on vastu

Valitsusallikad ja diplomaadid peavad ebatõenäoliseks, et pärast Rüütli ei-sõna oleks veel päevakorras Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamine, mida venelased pakkusid teha 10. mail Moskvas, Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ajal.

Just piirilepingu sõlmimist aga Rüütel kartiski, peljates riigisisest kriitikat, mis tabas eelmist presidenti Lennart Merit, kes 1994. aasta juulis sõlmis Moskvas Vene vägede Eestist lahkumise lepingu. Hiljem on selle kritiseerijad heitnud Merile ette liiga leebet suhtumist Vene sõjaväepensionäridesse.

Ilves ei näe aga enam ainsatki takistust piirilepingu sõlmimiseks, sest Venemaa loobus selle sidumisest kahepoolsete suhete poliitilise deklaratsiooniga.

Enamik parlamendiparteisid ja poliitikuid soovitas kohtumistel Rüütliga tal Eesti rahvuslikes huvides 9. mail Moskvasse minna, kartes välispoliitilist mittemõistmist Euroopa Liidus ja NATOs.

Ainult Isamaaliit soovitas Rüütlil mai alguses koju jääda. «Eesti rahvas ei mõistaks, miks president võtab osa 9. mai pidustustest olukorras, kus Eesti jaoks olulised küsimused, nagu okupatsioonide tunnustamine ja Eesti kultuurivarade tagastamine, on Venemaa poolt lahendamata,» ütles Isamaaliidu aseesimees Andres Herkel BNSile.

Märkmed: