www.DELFI.ee
Arnold Sinisalu
Foto: Andres Putting
Rahvusvaheline olukord on pingestunud. 2013. aastale tagasi vaadates ei saa jätta tähelepanuta 2014. aasta alguses meie julgeolekuruumis toimuvat. Ukrainas 2013. aasta novembris alanud sündmused päädisid 2014 veebruaris Venemaa ja Ukraina vastasseisuna, mille pikaajalisi tagajärgi keegi veel ei tea. Kindel on see, et konflikti tulemust tunnetab ühel või teisel moel kogu Euroopa.
Rahvusvaheline julgeolek on jagamatu. Meie riigi ja rahva valik on kuuluda lääneriikide perre– Euroopa Liitu ja NATO-sse. See meie julgeoleku oluline tagatis nõuab ühtlasi väärilist panustamist mõlema organisatsiooni tegevusse. Rahvusvahelises koostöös oma kultuuriruumi kuuluvate riikidega suudame vastu seista jõududele, kes meie eluviisi ja väärtusi ohustavad.
V. Putini režiimist tulenevast ohust ja selle natsionalistlikust olemusest on nüüdseks nii rahvusvaheline kui ka Eesti avalikkus teadlikum kui mõni aasta tagasi. Usutavasti on Ukrainas toimuv avanud paljude inimeste silmad Venemaa nn kaasmaalaspoliitika tegeliku eesmärgi ja olemuse suhtes. Venemaa mõjutustegevuse sihiks on laiendada Vene impeeriumit, kasutades selleks ühe vahendina venekeelseid elanikke.
Agressioonide ettekäändena kasutatakse venelaste kaitse retoorikat, ignoreerides tõsiasju, mida näeb ja kuuleb vaba ajakirjanduse vahendusel kogu maailm. Nimetagem neist kaht. Esiteks, Venemaa ei ole pelgalt ühe väljavalitud rahvuse ainus põliskodu. Venemaal vajavad kaitset ja ellujäämisvõimalust paljud rahvused ja keeled, kellel ei ole muud kodumaad ega võimalust seda valida. Teiseks, Euroopa riikides pole teada fakte süsteemsest venelastevastasest vägivallast. Demokraatlikes riikides, kuhu venelased on elama asunud, võivad nad end täna tunda turvalisemalt ja vabamana kui Venemaal. Usume, et Venemaa mõjutustegevuse laialdasem mõistmine aitab nii kõigil Eesti elanikel kui ka rahvusvahelisel avalikkusel ohule tõhusamalt vastu seista.
Oluline on aidata inimestel märgata pehme jõu ja süütute mõistete taha peidetud vaenulikku mõjutustegevust ja propagandat. Toonitame veel kord, et kuna V. Putini režiim üritab meie Eesti inimesi Venemaa kaasmaalasteks nimetada ja häälestada Eesti riigi vastu, võib see ohustada põhiseaduslikku korda.
Venemaa eriteenistuste tegevuse päevavalgele toomisest on märkimisväärseim kindlasti riigireeturi tabamine. Reeturite olemasolu on ebameeldiv ja paraku ei saa nende teket lõpuni välistada. Samas on reeturite paljastamine ja kohtu alla andmine tõendiks meie tugevusest. Oleme tõestanud, et Eesti riigi suutlikkus riigisaladuste kaitsel on aastatega kasvanud.
Internet on üha suurem osa meie igapäevaelust. Pürgides pilveriigiks, peame interneti avarustes toimetades teadma, kuidas nutikalt nii enda kui ka kogu riigi julgeolekut tagada.
Küberjulgeoleku vallas peame õppima ja õpetama koos oma partneritega, sest ohuallikad ületavad riigi- ja pilvepiire. Ohud realiseeruvad, kui tulevik on enne kohal, kui me selleks valmis oleme. Ainult ühiselt aru pidades suudame uue aja uute ohtudega toime tulla.
Rahvusvaheline terrorism kujutab endiselt ohtu kogu Euroopa julgeolekule. Süüriasse sõdima kippuvate inimeste edasist käitumist on raske prognoosida. Ka Eestist on mõned isikud suundunud Süüriasse, et ühineda džihadistidega. Saame Eesti ühiskonnale võimalikku ohtu tajudes koostööd teha ja varakult teavet vahetades halvimaid arenguid ära hoida.
Möödunud aastal täheldasime organiseeritud kuritegevuse esindajate katseid pääseda ebaseaduslikult mõjutama demokraatlike esinduskogude liikmeid. Rahvasaadikuid üritati saada kurjategijate majandushuvide teenistusse. Kaitsepolitsei on jätkanud tegevust kõrgetasemelise korruptsiooni kui äärmiselt tõsise julgeolekuohu ennetamisel ja tõkestamisel.
www.DELFI.ee