Tõnis Nõmmik, teoloogiadoktor

28. aprillil möödus 100 aastat prof dr Arthur Võõbuse – kõige väärikama E.E.L.K. teoloogi, jäägitult teadusele pühendunud õpetlase sünnist.

Sündinud Vara vallas Tartumaal, viis elutee ta Tartusse, kus 1928. a lõpetas cum laude Treffneri gümnaasiumi. Oli üks 13-st abituriendist, kes olid otsustanud astuda Tartu ülikooli usuteaduskonda. Ülikooli lõpetas 1932. a. Ajateenistuse läbis kirjutajana Tartus II diviisi staabis. Õpingukaaslane piiskop Karl Raudsepp kirjutab, et Võõbus kirjeldas oma päevakava nii: tõuseb kell 7, siis kerge jalutuskäik ja eine ja õppimine ülikooli minekuni. Edasi lõuna, väike puhkus, taas õpingud või õhtupoolsed loengud. Kodus taas õppimine keskööni – ei mingit ajaviidet ega kõrvalhuvi – ja nii päev päeva järel! EÜSiga ühines ta alles 1967. a.

Prooviaasta järel Tartu Peetri koguduses ordineeriti Petseri Peetri koguduse õpetaja Jaak Tauli isiklikuks adjunktiks. Järgmisel aastal on ta taas Tartus, Pauluse koguduse abiõpetaja, hiljem sama koguduse II pihtkonna õpetaja.

Koguduse tööst rohkem paelus noort vaimulikku teaduslik töö. Tartu ülikoolis teoloogiamagistriks sai 1934. a, jätkas õpinguid ajaloolise usuteaduse alal. Teaduslikud uurimused viisid teda Rooma, Pariisi, Londoni, Berliini ja Leipzigi. Määrati Tartu ülikooli vana kirikuloo adjunktprofessoriks. Teoloogiadoktoriks sai 1943. aastal.

Esimese nõukogude okupatsiooni ajal tekkis tal konflikt uute võimukandjatega. Et ta abikaasa oli lõpetanud Tartu Saksa gümnaasiumi, oli neil võimalus ümberasujatena märtsis 1941 Saksamaale saada. Tagasi kodumaale pääses 1942. a.

Temast sai prof Olaf Silla järeltulija Tartu ülikooli kirikuajaloo professori kt-na ja Tartu Jaani koguduse hooldajaõpetaja.

1944. a põgenes taas Saksamaale. Teenis eesti sõjapõgenikke. Oli Hamburgis ja Pinnebergis Balti ülikooli usuteaduse jaoskonna professor 1946-48. Rändas USAsse, valiti Chicago Lutheran School of Theology Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professoriks. Professor emeeritus a-st 1977, Chicago ülikooli külalisprofessor 1977-83.

Asutas koos piiskop Raudsepaga E.E.L.K. Usuteadusliku Instituudi, mis andis üle 20 vaimuliku. Oli selle dekaaniks kuni surmani. Oli seotud Toronto ülikooli eesti õppetooli asutamisega.

Suure, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud teadusliku panuse andis Võõbus vanade süüriakeelsete Piibli käsikirjade otsimisse, fotografeerimisse, tõlkimisse ja väljaandmisse. Tegi üle paarikümne uurimisreisi Egiptusse, Iraaki, Iisraeli, Iraani, Süüriasse ja Türki. Ta suutis võita inimeste usaldust ning talle näidati käsikirju, mida ükski võõras ei olnud aastasadu näinud.

Võõbus on avaldanud 82 raamatud ning vähemalt 241 teaduslikku artiklit. Oli paljude teaduslike seltside liige, pälvis mitmed prestiižikaid preemiaid. Teda tuleb hinnata kui suurimat rahvusvaheliselt tunnustatud XX sajandi eesti kirikuajaloolast ja piibliteadlast. Suri 1988. aastal Chicagos.

Märkmed: