Ühtekokku on natuke enam kui kahe aastakümnega Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest, tõdeb täna avalikustatud inimarengu aruanne, kuid toob samas välja ka viimase aja positiivseid trende ja aspekte.
Aruande autorid selgitavad, et peamises rändevanuses (20. eluaastates) on kõikjal Ida-Euroopas, sh Eestis, suured 1980. aastatel sündinud põlvkonnad, kes on nüüd tööturule sisenemise vanuses, edastas ERR uudisteportaal.
Lääne-Euroopa vananeb aga kiiresti: suurimad põlvkonnad sündisid mitu aastakümmet varem, pärast Teist maailmasõda ja jõuavad praegu hoopis pensioniikka.
Selliste negatiivsete põhisuundumuste varjus on väikeseks lohutuseks siiski see, et muist lahkujaid tuleb Eestisse ka tagasi ning tagasirände osas jääb Eesti silma ka kõigi teiste Euroopa riikide, mitte üksnes Ida-Euroopa riikide võrdluspeeglis.
Aruanne tõstatab rände peatükis küsimuse, kas Eesti riigi teostamise seisukohalt on üldse ideaalne, kui kõik eestlased elavad Eestis.
