Andres Herkel
märts 25, 2017
Kui esitada Riigikogu töönädala jooksul viis arupärimist, siis võib eeldada, et umbes kuu aja pärast tuleb esmaspäeval viis Vabaerakonna päringut ka vastamisele. Kui kaks ülejäänud opositsioonierakonda on kasvõi kahe peale sama usinad, siis tuleb arupärimisi korraga ette kümmekond.
Tegelikult tulistas Vabaerakond lõppeval nädalal välja viis arupärimisteemat. Reformierakonnalt tuli neli, EKRE-lt üks ja Viktoria Ladõnskajalt veel üks arupärimine.
Arupärija Krista Aru ei jäänud rahule Mihhail Korbi hiljutiste vastustega haldusreformi käigu kohta Ida-Virumaal ning viis sama teema peaministrini. Jüri Ratas peab vastama, miks tahab Keskerakond omavalitsusjuhtide kokkuleppeid kõrvale heites luua tohutult suure, ilma keskuseta valla, mis ulatub Tudulinnast Toilani ja Peipsi järvest Soome laheni. Pärast omavalitsusjuhtidega kohtumist saime selle teema taastõstatamiseks tugeva kinnituse. Paistab, et Alutaguse piirkonna terviklikkus minister Korbi ei huvita, pigem võib kaugem plaan olla seotud kunagise Kohtla-Järve rajooni taastamisega.
Ain Lutsepp tahab majandus- ja taristuministrilt teada Eesti seisukohta seoses Nord Stream 2 rajamisega. Kui eelnevad valitsused on selgelt välja öelnud, et see on vastuolus Euroopa Liidu energiastrateegia põhimõtetega, siis Keskerakonna valitsus vaikib ja see vaikus peab lõppema. Külliki Kübarsepp ei rahuldunud keskkonnaministri vastustega metsaseaduse esimesel lugemisel ning esitas Marko Pomerantsile RMK ja Keskkonnaministeeriumi tegevuste kohta veel rea küsimusi. Mina küsin majandusminister Sesterilt Eesti Energia tuleviku kohta ning tahan saada hinnangu õlitootmistehase Enefit280 oodatust kehvema tootlikkuse ning Tootsi Suursoo ala valitsuse poolt Eesti Energiale andmise kohta.
Kaks olulist teemat kerkis esile ajakirjandusest. „Pealtnägija“ paljastas ulatusliku petuskeemi, mille abil meditsiinitarvikuid müüvad firmad Haigekassalt raha välja pumpasid. Patsient sai odava ortoosi, aga Haigekassal lasti kinni maksta eritellimuse hind. Siin tekib paratamatult küsimus Haigekassa juhatuse, sisekontrolli ja ka nõukogu esimehe minister Ossinovski vastutusest. Monika Haukanõmm esitas meie küsimused järgmisel hommikul pärast uute faktide esiletulekut „Pealtnägija“ teises saates. Lisaks olid valmimas ka küsimused Eestit läbinud rahapesu asjus, kuid siin tuleb tunnustada Riigikogu liiget Aivar Sõerdi, kes jõudis ette.
Seda, et kuu aja pärast võib tulla õige pikk istumine, kinnitab muuseas esmaspäevase istungi (20. märtsil) käik. Siis lõppes istung kell 23.41. Meie poolt oli põhjalikult tõstatatud piirivalve teema, samuti emakeelepäeval esitatud eesti keele teema. Kõige olulisemad vastused tulid aga õiguskantsler Ülle Madiselt. Meie küsimusele külade põhjendatud soovi kohta muuta omavalitsuslikku kuuluvust vastas õiguskantsler, et õigusselgusega on lugu halb ja seadusi on mõistlik muuta. Kehtivate seaduste koosmõjust arusaamine on raske ülesanne ka kvalifitseeritud õigusekspertidele, mis siis rääkida inimestest, keda haldusreformi puudused otseselt puudutavad.
Sama probleemi näitlik osa tuli esile peaministrile esitatud arupärimises Pärnumaa ja eriti Sauga valla külade kohta. Tegemist on ühe haldusreformi kõige absurdsema näitega, kus Pärnu kontaktpiirkond liidetakse kaugele jääva keskusega, aga samas hakkavad Pärnu linna kuuluma suured metsad, põllud ja rabad. Kohalike kogukondade tahtest on seejuures julmalt üle sõidetud. Taas saime kuulda, et midagi ei saa muuta, sest on otsustatud praegu mitte midagi muuta.
Ühtekokku on Vabaerakond selle aasta kolme kuuga esitanud haldusreformi asjus kaks eelnõu ja 12 arupärimist. Kohalikes inimestes ja kohalikus ajakirjanduses on see palju vastukaja tekitanud. Oleme korduvalt kuulnud, et Keskerakonnalt oodati ses osas väikestki muutust, kuid seda pole tulnud.
Vabaerakonna võimuses on tagada oluliste teemade esiletõstmine nii Riigikogu debattidena kui avalikkuses laiemalt. On vaid aja küsimus, millal probleemitõstatused viivad meid kõiki mõistlikumate lahendusteni.
Arupärimised
Arvamus
TRENDING
