21. nov. 2018
Peatoimetaja
2 min kulub lugemiseks
Arvamus: Sularahast loobumine, kas kasulik või katastroof?
https://www.nipila.ee/2018/11/...
“Kuidas teil siin Eestis sularahaga toimetamine käib,” küsis ameeriklasest sõbranna Sarah õhtusöögilauas. Sarah elab viimased seitse aastat juba Rootsis. “Meil Rootsis ei saa sularahas enam ammu maksta,” jätkas ta. Teine sõber kõrvalt lisas, et ta ei mäleta enam, milline Rootsi kroon üldse välja näeb. Lohutasin neid ja ütlesin, et Eestis on mõlemad ikka käibel. Aina enam küll eeldatakse, et inimesed arveldavad kaardiga, aga sularaha on ka aksepteeritav. “Jah.. teil on siis nagu Berliinis, seal näidatakse kaardile nagu vampiirile küüslauku. Baarides ega kusail ei saa kaardiga maksta. Võid selle täiesti ära unustada. Berliinis on käibel ainult sularaha.”
Arvamus: Sularahast loobumine, kas kasulik või katastroof? 1
NY Times avaldas artikli sularaha käibelt kadumise teemal Rootsis. Neid maid on veel maailmas, mis liigub “cashless” ühiskonna poole. Rootsis on jõutud digiraha e-krona testimiseni. Seda muidugi selleks, et omada ülevaadet rahavoogude üle. Rootsis elab 10 miljonit inimest ja sularahaautomaadid on üksikutes kohtades. Ligi 4000 inimest on lasknud endale juba kiibi panna. “Mul on üks sõbranna, kelle eesmärgiks on saada küborgiks. See on veidi kunstiprojekt ja veidi ajaga kaasa minemine, et olla esimene. Ta näiteks lasi paigaldada enda rinnale metallplaadi, kuhu saab kuvada tema kodulehte kui tarvis. Tema ainus mure on see, et tehnoloogia on veel nii algusjärgus.” ütleb Sarah. Väga hull, mõtlen endamisi.
Sularaha mitte kasutamine on aina lihtsam. Juba on telefonidega võimalik maksta ja kasutada seda kui pangakaart. Võta või Apple Pay. Kui küsida eurooplastelt, mitmel inimesel sularaha taskus parasjagu on, oleks viiest inimesest üks, kellel võib-olla mõni münt või rahatäht rahakoti vahel on. Rootsi coolid hipsterid, valdavas enamuses, jääks sellise lolli küsimuse peale arusaamatu näoega otsa vaatama.
Eestis on ära korjatud suurel hulgal pangaautomaate. Kui mõelda, et Eesti pnagad valdavas enamuses kuuluvad Rootsile, võib ise mõelda, kuhu vaikselt tüürida püütakse. Tundub ka pisut hirmutav, et raha kontol on lihtsalt number, mis võib ühel hetkel moonduda miinuseks või sajaks tuhandeks üleöö nagu Contraga juhtus. Samas põnev on jälgida, kuhu me välja jõuame. Loodetavasti ka krüptoraha mull lõhkeb ja suure ökoloogilise jalajälje tekitamine krüptoraha “kaevandamisega” lõpetatakse. Elame ja näeme.
Kuma te eelistate, kas sularahas maksta või pangakaardiga?
