Kohaliku näitegrupi esietendus oli üllatavalt menukas, 300-kohaline saal oli välja müüdud, mida ei juhtuvat ka kutseliste teatrite külalisgruppidega. Maakonnalehe arvustaja arvas, et selline vastuvõtt võivat teised kadedaks teha. Lavastaja oli Erich Jaansoo, muusika oli seadnud Iren Varblas, valgustaja Aimar Roomets ja lavakunstnik Annika Olter.
Rahvatüki tegelasiks olid majaomanik Anton Roosenbaum, majapidajanna Alviine, kojamees Joosep Mürk, rätsep Heinrich Hinzman, õmbleja Milla Soodom, maaler Tõnis Ungur, vedurikütja Maidu Leeveer ja tema naine Luise. Tegevusaeg oli kodumaal esimese iseseisvuse ajal. Arvo Mägil on eriti mahlakas ja rahvapärane stiil, mis teeb ta osalised lavalisteks ja võimaldab situatsioonikoomikat kasutada. Teatrietendus võeti nii suure menuga vastu, et kõigile oli antud sületäied lilli.
Kõmsi on Lõuna-Läänemaa keskus, kuhu oli ehitatud eelmise rezhiimi ajal uus rahvamaja. See jäi kolhooside lagunemise ajal paraku tühjaks ja maja hakkas hooletusse jäänuna hallitama, kuni hiljuti võeti vallavalitsus kaasüüriliseks. Paar nädalat pärast oma meeste teatrietendust oli külaliseks kutseline teater.
Etendusel oli maateatri ärevust, närvitsemist ja viimase momendini osade õppimist. Kui mäng läks lahti, hakkasid osaliste vahelised niidid hargnema ja kasvõi vägivallaga lahendati probleemid. Sündmus oli oma valla inimeste ühistöö, kes muutsid elavaks Arvo Mägi kirjatöös loodud tegelased, mida eesti teatriajaloos rahvatükina iseloomustatakse ja mis sajandi jooksul oli rahvale lähedane. Linnapärane arvustaja ütles selle loova vaimu kohta, et sel on eesti rahvale omane rukkileivahõng küljes.