Eesti teaduste akadeemia valis tänasel üldkogul seitse uut akadeemikut. Uute akadeemikute seas on ka maailmakuulus helilooja Arvo Pärt, kes pälvis esimesena akadeemia ajaloos muusikaakadeemiku tiitli.
«Ta ei ole esimene loomeinimene akadeemias, küll aga esimene muusik,» ütles Teaduste Akadeemia peasekretär Leo Mõtus. Lisaks Arvo Pärdile oli kandidaadina üles seatud ka helilooja Erkki-Sven Tüür ning Mõtuse sõnul oli otsuse langetamiseks vaja läbi viia kaks vooru. «Kui te vaatate neid tulemusi, mida Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür on saavutanud maailmas, siis härra Pärt on natukene eelisolukorras,» sõnas Mõtus.
Akadeemias on 1938. aastast alates on loomeinimesed olnud akadeemia liikmed, Mõtuse sõnul on peamiselt olnud akadeemikuteks kirjanikud, nagu Friedebert Tugals, Gustav Suits.
Täppisteaduste alal valiti uueks akadeemikuks keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) vanemteadur Martti Raidal, materjalitehnika alal Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) professor Jakob Kübarsepp, arstiteaduse alal Tartu ülikooli (TÜ) neurokirurgia professor Toomas Asser, seisab akadeemia kodulehel. Biosüstemaatika ja ökoloogia alal TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg, keemia alal TTÜ professor Margus Lopp, keeleteaduse alal Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele osakonna juhataja, professor Karl Pajusalu ning muusika alal helilooja Arvo Pärt. Seitse akadeemikut valiti 15 kandidaadi seast ja kõige suurem oli konkurss meditsiiniakadeemiku kohale, kuhu kandideeris neli inimest.
Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas. Akadeemikuks võib valida ka teisi väljapaistvaid Eesti loomeisikuid, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.
Akadeemikud valib Akadeemia üldkogu kandidaatide seast, kelle esitamise õigus on akadeemikutel, Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel, teadusseltsidel ja loomeliitudel.
Toimetas Hanneli Rudi, reporter
