Andsime juubeliürituste kavast põgusa ülevaate 9. septembri lehes. Allpool heidame eesti pressi abil valgust mõningatele selle tipp-kultuurisündmuse kõrghetkedele ja tahkudele.
Juubeliks koju
Sünnipäeval viibis Arvo Pärt oma kunagises kodulinnas Rakveres. Vabavormilisel austamisõhtul tema kunagises koolis Rakvere Gümnaasiumis oli kohal ka helilooja perekond. Rakvere linnapea Andres Jaadla ütles, et just Rakveres „hakkas ehk helisema see helin, mida kuulevad kõik maailma rahvad” ja kinkis Arvo Pärdile tema õpetaja Jaan Paku viiuli. „See on püha asi, see peaks elama... Hakka või viiulit õppima... Olen sügavalt liigutatud,” ütles viiulit suudelnud Arvo Pärt. Ta lisas, et kingitus meenutas talle üht elu teist suurimat kingitust – 11. septembril 32 aastat tagasi perre sündinud poega; aasta hiljem saabus veel üks poeg ja nüüd, viis kuud tagasi lapselaps.
Arvo Pärt tänas oma õpetajaid ja ütles, et ta tahaks kõikide käest andeks paluda, keda on solvanud või riivanud. „Kunagi ei tea, kui palju on meile aega antud,” sõnas Pärt.
Õnnitlejad astusid helilooja juurde ja ütlesid või ulatasid talle, mis tuli südamest — sõna, lille, purgikese mett.
Õnnesoov saabus ka Eesti Vabariigi Presidendilt Arnold Rüütlilt.
Inna Grünfeldt tegi ajalehele Virumaa Teataja heliloojaga intervjuu, milles Pärt väljendas rõõmu, et ta kunagine kodulinn on nii kauniks muutunud.
Ajakirjanik päris heliloojalt, miks on maailma loodud ja inimesele antud muusika. „Oo, see on suur saladus. Võib-olla on see isegi nii suur saladus, et seda ei tohi kõva häälega rääkida. Ainult muusika kaudu võib sellest rääkida,“ sai ta vastuseks.
Suurejooneline festival
18-päevase Arvo Pärdile pühendatud festivali avas 11. septembril tema „Passio” ettekanne Rakvere Kolmainu kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses peadirigent Paul Hillieri juhatusel. Kirik oli rahvast tulvil — koolijütsidest kultuuriministrini, ka helilooja ise istus kuulajate seas.
„Passio” esimene, küllaltki valuline variant valmis Pärdil kohe pärast Eestist lahkumist. Hiljem sündis sellest uus versioon, milles ta püüdis teosest välja tõrjuda kõik isikliku, tuua keskpunkti Kristuse kannatuse ning muuta kõik helgemaks. Kultuuriminister Raivo Palmaru ütles kontserdi kohta: „Mulje on ainult üks – vapustav.“
Kolmainu kirikus jätkus festival 14. septembril „Stabat Materi” ettekandega. 19. septembril kõlab samas veel “Miserere”, üks Pärdi sugestiivsemaid ja emotsionaalsemaid suurvorme.
11. septembril esitleti fotoalbumit „On Pärt” Tõnu Tormise fotode ja Paul Hillieri tekstidega.
Lisaks Tõnu Tormise raamatule andis Arvo Pärdist välja raamatu ka Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Virumaa Muuseumide näitusemajas on huvilistel võimalik tutvuda Pärdi-teemalise näitusega. Edasi rändab näitus Pärnusse, Tartusse ja Jõhvi.
Festivaliks anti välja neli uut plaati Pärdi loominguga.
Postimehe toimetaja Immo Mihkelson kirjutab 15. septembri lehes pikemalt plaadist „Lamentate“, mis ajakirja Billboard klassikaedetabelis jõudis 3. kohale. Mihkelsoni sõnul on tegemist tagasihoidliku ja ometi suure muusikaga, kus saavad kokku kokku ajalik ja ajatu.
Viinistu kunstimuuseumis toimus 9. septembril Arvo Pärdi juubelikontsert. Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid Rootsi Raadio Koor ja Tallinna Kammerorkester mitmeid Pärdi teoseid. Sama kavaga kontsert tuli kordamisele 11. septembril Stockholmis Gustav Vasa kirikus.
Rakvere teatri väikeses saalis saab 27. septembril õhtul näha paaritunnist filmiprogrammi Arvo Pärdist.
9.—11. septembrini toimus laste muusikalaager, kus lihviti ettekandeid 22. septembrist algavaks lastekontsertide programmiks.
Festivali kavas on olnud ja on ees veel palju huvitavat, mida kõike siinkohal ei jõua loetleda.
Festivalile paneb piduliku punkti 28. septembril Rakvere õigeusu kirikus Arvo Pärdi teos „Kanon Pokajanen”, mille kannab ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.
Helilooja 70. sünnipäeva on maailma muusikaringkondades tänavu juba mitmel pool laialt tähistatud. Arvo Pärdi juubel oli ka üks peateema tänavusel klassikalise muusika festivalil BBC Proms.
Abikaasa iseloomustab
Eleonora Pärt, kellega ajakirjanik Anne Peäske pärast festivali avakontserti Rakveres jutule sai, iseloomustas oma abikaasat nii: „Kõige parem inimene maailmas ja kõige raskem mees maailmas. Mind aitab Arvo muusika. See ongi minu elu ja tasakaalustab raskusi. Sellise muusika kirjutamine on salapärane asi ja tohutu vaimne pingutus. See ei nõua ainult valget ruumi ja head toitu, peab meeles pidama, mis Arvo missioon on, ja selle järgi kogu elu rihtima.“