Arvuka osavõtuga Korp! Filiae Patriae 85. juubel
Eestlased Kanadas | 25 Nov 2005  | Alliki ArroEWR
27. oktoobril sai Eesti kõige vanem naiskorporatsioon Korp! Filiae Patriae 85-aastaseks. Toronto Koondis tähistas juubelit mitme üritusega 21. ja 22. oktoobril. Traditsiooni kohaselt alustati õestuspeoga. Kohale oli tulnud liikmeid ka kaugemalt — Eestist, Floridast ja Montrealist. 70 õde moodustasid Tartu College'i suures saalis hiigelsõõri.
Korp! Filiae Patriae 85. juubeli õestuspeol osalenuid 21. oktoobril Tartu College'is.
Foto: L. Puust

Järgiti õestuspeo traditsioone, kuid fookuses olid ka meie kõige vanemad ja kõige nooremad liikmed. Austasime lillede rindakinnitamisega neid „Tartu aegseid” liikmeid, kes olid saanud kohale tulla — vil! Evi Allik, ül.vil! Ella Elken, ül. vil! Ellen Irs, ül. vil! Fanny Jaagumägi, vil! Aino Soots, ja ül. vil! Daisy Tikenberg. Esimees vil! Reet Marten Sehr viitas oma kõnes sõpruse tähtsusele ja siis tuligi ülev moment, kus rebased said värvipaelu ja õnnitlusi. Viis kaheksast rebasest said oma värvid – Merike Andre-Barrett, Lehti Keelmann, Leila Lomp, Kaili Lupp ja Katrina Sehr. Teised ei viibinud Kanadas.

Järgnes kontsertaktus koos külalistega. Saal oli kaunistatud Korp! Filiae Patriae põhivärvidega — punase, rohelise ja valgega. Esimees vil! Reet Marten Sehr tervitas külalisi, lauldi pidulikult lipulaulu, millele järgnes kava. Esimeses osas esines metsosopran Monica Zerbe Charles Kipperi klaverisaatel. Ta laulis valimiku Euroopa ja Eesti repertuaarist, leides publiku hulgas suurt menu.

Pärast vaheaega veini ja suupistetega kuulasime vil! Sigrid Maasiku aktusekõnet kõrghariduse hetkeseisust Eestis. Concordia Audentese Ülikooli vastuvõtuosakonna juhatajana andis ta hea ülevaate muudatustest, mis on aset leidnud selles valdkonnas taasiseseisvunud Eestis.Üllatav oli kuulda eraülikoolide juurdekasvust. Järgnevalt esines klaveripaladega Armas Maiste, pakkudes oma loomingut, natukene Chopini ja siis publiku suureks rõõmuks dzhässi, millega pälvis suure aplausi.
Korp! Filiae Patriae õestuspeol 21. oktoobril värsked värvikandjad koos oma akadeemiliste emade ja isadega. Vas.: ksv! Leila Lomp, vil! Monika Roose Kolga, vil! Tiina Hubel, vil! Kairi Taul-Hemingway, ksv! Katrina Sehr, ksv!
Kaili Lupp, vil! Viive Kittask, vil! Ellen Valter, vil! Reet Sehr, ksv! Lehti Keelmann, ksv! Merike Andre-Barrett, vil! Koidula Aedna-Nisbet
Foto: L. Puust

Järgnesid tervitused ja lõppsõna abiesimees vil! Anne Liis Keelmannilt, misjärel lauldi Eesti hümni ning siirduti taas veini ja suupistete juurde.

Siinjuures tuleks lisaks esimehele ja abiesimehele nimetada veel neid, kellede eeltöö ja abi tagas õestuspeo ja kontsertaktuse hea kordamineku: vil! Lilian Puust, vil! Mare-Lii Eelnurme, vil! Anne Pedel, vil! Tiina Pedel, vil! Maie Lees, vil! Mai-Reet Eljas Cartan, vil! Leili Nurm ja vil! Tiina Hubel, vil! Iivi Ratas-Campbell, vil! Lydia Ritso-Kadai. Tänu ka vil! Tiina Timuskile, kes mitmel korral harutas lahti keerulisi sõlmi.

Vihmasadu trotsides koguneti laupäeva õhtul hubasesse Vaughan Estate'i pidulikule õhtusöögile ja tantsuks orkestri saatel. Pidu oli igati hoogne ja lõbus. Ka siin oli suur osavõtt – 84 inimest!

Sel juubelil paistiski eriti silma arvukas osavõtt ja ka suur rebaste arv. Need asjad on omavahel tihedalt seotud. 40—50aastased liikmed on pärast laste üleskasvatamist hakanud uuesti korporatsioonis tegutsema ja oma sõprugi kaasa kutsuma.

Mitmetel on ülikooliealised tütred, keda nad heameelega Korp! Filiae Patriae liikmetena näeksid. Nagu mainitud, oligi meil sel aastal 8 rebast.

Esile tuleks ka tõsta Toronto Koondise sidet Korp! Filiae Patriae Tartu Koondise ja Tallinna vilistlaskoguga. Nimelt käisid mitmed meie rebased sel kevadel Tartus sealsete õdede ja konvendi majaga tutvumas ning osalesid volbriöö pidustustel. Viimasel ajal on ka meeldivaks tavaks saanud kutsuda juubelipeo kõneleja Eestist, ja nii siis oligi meil külas vil.! Sigrid Maasik.

Laulupidude ajal Eestis on ka olnud suurepärane võimalus tutvuda Eesti liikmetega nagu 1999. a. vastuvõtul Café Anglais's ja 2004. a. vastuvõtul vil! Olga Kistler-Ritso ehitatud Okupatsioonimuuseumis.

Lõpetaksin Bernard Kangro sõnadega:
„Kõik, mis kallist meil, Eestile anda —
Elu, õnn ja armastus!
Valget, punast ja rohelist kanda
Ükskõik kui kaua ja kus!”








 
Eestlased Kanadas