Eelmise aasta oktoobris stardipaugu saanud USA missiooni rahvusvahelisse kosmosejaama võib nimetada äärmiselt õnnestunuks. Ilmselt saatis kosmosereisi edu ka seetõttu, et selle meeskonda juhtis Eesti juurtega astronaut Nicole Aunapu Mann, kes sel teisipäeval Hiiumaa gümnaasiumis oma missioonist lähemalt jutustas.
Koos tiimikaaslastega elati kosmoses viis ja pool kuud. Sihtpaigaks olnud rahvusvaheline kosmosejaam oli eriti eriline sellepoolest, et suurel kiirusel (28 163,52 km/h) liikumise tõttu tegi jaam ringi ümber maa kõigest 90 minutiga. „Seega oli iga 45 minuti tagant võimalik näha päikeseloojangut ja seejärel jälle päikesetõusu. See oli imeline,“ kirjeldas Mann.
Missiooni eesmärkMissiooni eesmärk oli eksperimenteerida erinevate teaduslike katsetega, mida Maa peal pole võimalik sooritada. Sinna hulka kuulus näiteks erinevate taimede kasvatamine. Nicole lisas, et eesmärk oli teada saada, kuidas muutub taime seemne geneetiline kood võrreldes maal kasvanud seemnega ning kas selle tulemusel on kunagi võimalik kasvatada taimi ka näiteks teistel planeetidel.
Kõige põnevamaks katsetuseks peab ta aga inimrakkude 3D-printimist, mida ongi võimalik edukalt katsetada vaid kosmoses gravitatsiooni puudumise pärast. Nicole lisab: „See on meie missiooni kõige tähtsam avastus. Näiteks olime võimelised printima päris põlve meniski. Selle teadustöö lõppeesmärk on aga olla võimeline toota päriselt funktsioneerivaid inimorganeid.“
Lisaks eksperimenteeriti erinevate seente ja bakteritega, et kohandada oma dieeti kosmoses elamiseks. Eriti kasulik on see pikas perspektiivis, sest Nicole osaleb ka teises NASA programmis Artemis, mis valmistab ette sõitu nii Kuule kui ka Marsile. Programmi eesmärk on õppida, kuidas sealsetes keskkondades eluga toime tulla.
Kosmoses elamise võlud ja valudEnim huvitas Hiiumaa gümnaasiumi õpilasi see, mis tunne oli kosmoses elada ning kuidas tuldi toime erinevate igapäevatoimingutega.
„Väga palju on ette tulnud n-ö „põgenema pääsenud“ toidu püüdmist,“ naljatles astronaut.
„Söömine kosmoses on väga lõbus, kuid ka omamoodi väljakutse. Näiteks maisihelveste söömiseks piimaga tuleb kuiva piimapulbri sisse süstida vett. Joomiseks tuleb vedelik lihtsalt tuubist välja pigistada ja seejärel hõljuv vedelikumull suuga kinni püüda. Väga palju on ette tulnud n-ö „põgenema pääsenud“ toidu püüdmist,“ naljatles astronaut.
„Magamiseks on spetsiaalseid kapslid, kus on seina külge kinnitatud magamiskott. Poed sinna sisse, kinnitad ennast rihmadega ja jääd mugavalt magama. Uni on kosmoses väga hea,“ lisas naine. Ka vetsus käimine on väga erinev sellest, kuidas Maal tualetis käiakse, ning tuleb ettevaatlik olla, et potist midagi lihtsalt välja ei hõljuks.
„Nullgravitatsioonis tekivad muutused nii sinu südame-veresoonkonna süsteemis, kognitiivses tajus, füüsises jne. Iga päev oli tarvis 2,5 tundi trenni teha. Jooksed näiteks lindil, tõstad raskusi, sõidad rattaga. Rattasadulat ei ole seejuures vaja, sest gravitatsioon teeb oma töö,“ väitis ta.
Lapsi huvitas muidugi ka see, kas naine nägi kosmoses maavälist elu. Nicole vastas: „Kuigi ma midagi eriskummalist kosmoses viibides ei märganud, on idee, et me eksisteerime selles universumis üksi, minu jaoks hullumeelne. Seetõttu ongi sellised reisid olulised, et leida vastuseid, kuidas Maa on tekkinud ja kas kuskil mujal võiks juhtuda ka midagi sarnast.“
Eesti juuredHiiumaad külastas Nicole just seetõttu, et tema vanaisa Helmuth Aunapu on seal sündinud ja kasvanud. Hiljem kolis 19-aastane Helmuth Californiasse ja võttis endale ka USA kodakondsuse.
Naine austab väga oma juuri ja peab Hiiumaad ning kogu ülejäänud Eestit väga kauniks paigaks. Kosmoses oligi tema lemmiktegevuseks planeet Maa imetlemine ja pildistamine. „Vaimustav on vaadata kosmosest alla meie Maa peale, mis koosneb nii eredatest ja erksatest värvidest. Kontrast kosmose tühjusega muudab selle vaatepildi ka seetõttu eriliseks, et meie Maad kaitseb vaid õhuke atmosfäärikiht. Ilma selleta saaks ka meie tühjuse osaliseks. Seega tunned ennast väga väikse ja haprana.“
https://maaleht.delfi.ee/artik...
