Jupiterist umbes kaks korda suurem planeet asub Maast 5600 valgusaasta kaugusel ja tiirleb kaksiktähe ümber Skorpioni tähtkujus, täheparves M4.
Avastus võib muuta meie arusaamu tähtede tekkimisest ja elu arengu võimalustest.
«Kõik tähed selles parves on umbkaudu ühevanused, nii et eeldame, et ka planeet on samas eas,» ütles Kanada astronoom Harvey Richer NASA pressikonverentsil.
Washingtonis asuva Carnegie Instituudi astronoom Alan Boss ütles uudisteagentuurile AP, et avastus tähendab revolutsiooni, kuna viitab, et planeedid võisid tekkida juba miljardi aasta jooksul pärast Suurt Pauku, mis on palju varem, kuni seni arvatud.
«See tähendab, et 13 miljardi aasta eest võis elu tekkida ja siis välja surra,» rääkis Boss.
Astronoomid on viimastel aastatel leidnud 107 Päikesesüsteemi-välist planeeti, kuid need on kõik olnud Päikesega enam-vähem ühe-ealised – umbes 4,5 miljardit aastat.
Bossi sõnul tähendab see, et astronoomid võivad planeete otsima hakata nüüd ka vanematest täheparvedest.
Pennsylvania Ülikooli astronoomiprofessor Steinn Sigurdsson kinnitas, et Maa-sarnaste planeetide teke ja elu neil oli uute avastuste valguses teoreetiliselt võimalik juba 12,5 miljardi aasta eest.
Kuid miljardi aasta eest tõmbas neutrontäht Päikesesarnase tähe enda juurde, mille käigus hävinuks kõik lähedalasuvad planeedid, vaid kaugemal asuv gaasiplaneet sai alles jääda. Kuid süsteem oli stabiilne eelnevad kümme miljardit aastat, piisav aeg intelligentse elu tekkeks, märkis Sigurdsson.