Ateena koondise moodustamine on seadnud Eesti spordi suurkujud erinevatele positsioonidele – Jaan Talts ja Aivar Pohlak peavad 41-liikmelist esindust ülepaisutatuks, Aavo Pikkuus ja Tiit Sokk põhjendatuks.

«Olümpialootuste täitumisest pole kahjuks mingeid märke,» selgitas maksimalistina tuntud 1972. aasta tõstmise olümpiavõitja Talts. «Meil on küll päris pikk medalitaotlejate nimekiri. Nad on väga tugevad, aga tippsport ei koosne vaid heast füüsilisest vormist – pead olema ka moraalselt valmis.»

Veelgi nutusemaks peab Talts tõika, et osa koondislasi seadis eesmärgiks vaid Ateenasse pääsemise. «Sportlane peaks olümpial olema tippvormis ja püstitama isikliku rekordi või selle lähedase tulemuse, mitte rahulduma osalemisega,» toonitas ta.

Koondis võib kasvada

41-liikmeline koondis võib kasvada veel kolme sportlase võrra – kergejõustiklastele Kärt Siilatsile, Mirjam Liimaskile ja Egle Uljasele anti normi täitmiseks võimalus 9. augustini.

Nende tulemustest sõltumata minnakse Ateenasse iseseisvusaja suuruselt teise esindusega: 1992. aastal Barcelonas võistles 37, 1996 Atlantas 45 ja aastal 2000 Sydneys 33 maarjamaalast. Prognoosides pakkus Eesti Olümpiakomitee (EOK), et Ateena-normi alistamine osutub jõukohaseks 50 atleedile.

Olümpiavõitja Aavo Pikkuus peab mõjusa esinduse mängudele saatmist õigustatuks.

«Suur koondis näitab, et Eestis huvitutakse spordist,» leidis Montrealis jalgratturite meeskonnasõidu kulla pälvinud Pikkuus. «Need mõned miljonid kroonid, mis sportlaste Ateenasse lähetamisele kuluvad, pole tuulde pillutud.»

EOK otsene Ateena-eelarve on ligi 15 miljonit krooni, Pikkuusi väitel annab olümpiale pääsemise võimalus noortele sportimiseks peamise stiimuli.

«Alaliidud on kehtestanud normid, neist jagusaanud teavad, et uksed avanevad,» tõdes Pikkuus. «Kui varem esines ka lehmakauplemist, siis nüüd on mängureeglid kindlalt paigas.»

Jalgpalliklubi FC Flora president Aivar Pohlak ei nõustunud endise tippratturi arvamusega, tema hinnangul ei peegelda olümpiakoondise suurus Maarjamaa spordi võimsust.

«Tugevamaks muutumisega läheb tükk aega, sest meie sport liigub isevoolu teed,» arutles Pohlak. «Rahastamine on lapsekingades. Sportlastele ja ametnikele pakub praegune süsteem ainukese võimaluse elada ning nad hoiavad sellest kümne küünega kinni.»

Koondise ettevalmistamiseks kulunud miljoneid nimetas Pohlak propagandistlikuks eelarveks.

«Kui suur osa spordis liikuvast rahast kulub propagandaks, on jama,» leidis ta. «Lõviosa peaks suunama tervisesporti ja vundamendi rajamiseks. Esmalt tuleb kõigile luua võimalused sportimiseks, seejärel kasvavad iseenesest ka profid.»

Pohlak saadakski Ateenasse pigem vähem atleete ning säästaks raha olulisemaks. «Paljudest olümpiale minejatest pole tavainimene kuulnudki,» tõdes ta.

Võrdluseks Eestiga on Soomes olümpiapileti saanud 54 atleeti, kaheksa sportlast loodavad Ateena-normi veel täita. Optimistlikes ennustustes ootavad põhjanaabrid viit medalit, reaalseks peavad kahe-kolme aurahani jõudmist.

EOK president Mart Siimann seadis hiljuti paika järgmise rea: «Kui tuleb üks medal, jääme rahule. Kaks medalit tähendavad head, kolm väga head tulemust.»

Samas poleks Siimann pettunud ka siis, kui Ateenas jääksid laeks viis 4. ja kaheksa 6. kohta. Eesti tõenäolisemad medalikandidaadid on kergejõustiklased Erki Nool, Andrus Värnik, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, judokad Aleksei Budõlin ja Indrek Pertelson ning sõudja Jüri Jaanson.

«Olümpiakomitee president jääb alalhoidlikuks ja räägib vaid lootustest,» põrutas Talts. «Selge, et käsu korras ei saa midagi planeerida, aga kui kõik meie medalisoosikud oleksid tippvormis, söandaks Siimann selgepiirilisemaid intervjuusid jagada.»

Ateenale eelnenud võistluste kadalipus alistus olümpianorm 35 sportlasele, viis atleeti pääsevad spordi suurpeole tänu osalemise taganud riikide loobumisele. Jahilaskur Andrei Inešin sai wild card’i ehk vabapääsme alaliidu juhi Mati Margi ponnistuste hinnaga.

Taltsi väitel võinuks selja sirgeks ajada ja vabapääsmetest loobuda. «Me ei pea korjama neid kohti õnneliku arengumaa kombel üles, kui mõni x riigi sportlane taandub,» märkis ta.

Hoidmaks olümpiamänge devalveerumast, tuleks Taltsi meelest norme karmistada.

«Kõik Eesti olümpiaeelsed loosungid on vabandavad või tasakaalustavad,» leidis endine tõstja. «Rõhutatakse pidevalt, et võit pole eriti tähtis. Sellega väärtustame juba ette kaotust!»

Kuu peale võistlema

Samas ei süüdista Talts Ateenasse sõitvaid atleete, kuna «olümpiaturismi» soosib nii EOK kui alaliitude poliitika. «Meil on eesmärk iga hinna eest olümpiale pääseda, aga iga hinna eest poleks vaja sinna trügida,» nentis ta. «Kui lähed pelgalt kogemusi otsima, tekib küsimus, kus siis järgmine võistlus pidada: kas Kuu või Päikese peal.»

Vastupidiselt Taltsile ei näe Soulis korvpalli olümpiakulla pälvinud Tiit Sokk põhjust, miks keegi Ateena-pääsme saanutest koondisest välja peaks jääma.

«Need inimesed on kõik kõvasti tööd teinud, miks mitte anda võimalust,» ütles Sokk. «Sportimine tundub ainult pealtnäha kerge jalutuskäiguna. Ja elu on juba kord nii seatud, et medaleid jagub vaid vähestele.»

Märkmed: