- - - - -
Euroopa Liidu laiendamisel astuti täna ajalooline ja otsustav samm. Kreeka pealinnas allkirjastasid viisteist ühenduse liikmesriiki ja kümme kandidaatmaad ühinemislepingu.
Ühenduse eesistujamaa Kreeka peaminister Kostas Simitis märkis tseremoonia avasõnavõtus, et tegemist on saavutusega, mis kohustab vaatama tulevikku optimismi ja loomingulisusega.
Eesti poolelt olid lepingule alla kirjutamas president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Rüütel rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti on pürginud Euroopa Liitu taasiseseisvumisest alates: “Tänane päev on ühtviisi tähtis nii Eestile kui Euroopale. Eestile on see taas kinnituseks kursile, mille valisime koheselt meie taasiseseisvumise järel. /.../ Liitumislepingu allakirjutamisega pöördub ka Euroopa tagasi Eestisse.”
Rüütel tõotas oma kõnes, et Eestist saab teistele liikmesmaadele hea koostööpartner. Eesti president märkis veel jagatud väärtuste tähtsust ja seadis Euroopa Liitu eeskujuks teistele rahvusvahelistele ühendustele: “Teiste Euroopa riikidega seovad meid ühised väärtused, usk demokraatlikku elukorraldusse, inimõiguste ülimuslikkusesse ja vaba turumajandusse. /.../ Euroopa Liit on ühendus, mis on eeskujuks kogu maailmale, kuidas suured ja väikesed riigid omavahel koostööd teevad.”
Lõpetuseks lubas president Rüütel, et Eesti ratifitseerib lepingu 14. septembril toimuval referendumil: “Ma olen veendunud, et eestlased annavad lepingule oma heakskiidu ja ma usun, et lepingu ratifitseerimine liikmesmaades toimub tõrgeteta.”
Sõnavõttudes ei saadud mööda ka üle poole sajandi Euroopat lõhestanud “raudsest eesriidest”. Saksa kantsler Gerhard Schröder tõmbas paralleele Berliini müüri lammutamisega 1989. aastal ning rõhutas, et loomisel on tõeliselt ühendatud Euroopa.
Ka Tšehhimaa peaminister Vladimir Špidla märkis oma kõnes Ida-Euroopale osaks saanud ajaloolist ülekohut: “Astumine Euroopa Liitu tähendab Tšehhi Vabariigile selle ajaloo osa lõppu, mil meil polnud asjade üle sagedasti otsustusõigust ja mis ei arenenud meie tahtmist mööda. Täna algab uus peatükk ja me usume, et tulevik on meie endi kätes.”
Tippkohtumist varjutas Iraagi küsimus ning sõjavastaste meeleavaldus. Üks protestijate grupp üritas tungida ka tippkohtumise toimumispaika ning Kreeka politsei kasutas nende vastu pisargaasi.
Eesti ajakirjanik Marianne Mikko kinnitas aga Raadio Vaba Euroopale, et tippkohtumist need sündmused otseselt ei häirinud, seda enam, et ilm oli Ateenas rõõmsalt kevadine: “Ilma on soe, minu hinnangul kaheksateist, üheksateist kraadi, päike paistab. Julgeoleku tagamisele on pööratud palju tähelepanu, iga saja meetri tagant on politseinikud, olen näinud ka sõjaväge. Kuigi sinist taevast lõhestavad aeg-ajalt üle lendavad patrullkopterid, ei ole turvameetmed mingil moel mõjutanud seda väärikat ja rahulikku meeleolu, mis tippkohtumisel valitseb. Kreeklased on tippkohtumise korraldamisega kõvasti vaeva näinud ja tahaks loota, et see külalislahke rahvas ei pane pahaks neid ajutisi piiranguid pealinnas.”
Marianne Mikko teatel oli Kreeka valitsus tippkohtumise tõrgeteta kulgemiseks kuulutanud 16. aprilli vabaks päevaks ning paljud asutused, pangad ja ärid olid Ateenas täna suletud.