Kuni 31. juulini oli Tallinnas, Hobusepea galeriis avatud näitus skulptor August Vommi (1906-1976) loomingust.
Eesti Ekspressi väljaandes Areen ilmus 21. juulil selle kohta Juta Kivimäe artikkel „Aus tagasivaade“, mida refereerime allpool.
„Üsna harva juhtub, et keegi eesti kunstnikest jätaks oma loominguliidule arvestatava materiaalse pärandi. August Vommi järeltulijad aga tegid just sellise õilsameelse teo tänaste eesti kunstnike hüvanguks. Skulptori kodumaja Oru tänaval müüdi Eesti Kunstnike Liidule (EKL) sümboolse hinna eest ning vanalinnas, Hobusepea 2 avati Kunstnike Liidu galerii,“ alustab Kivimäe oma kirjutist.
Skulptor August Vommi kaasaegsed ja kolleegid mäletavad teda sirgjoonelise isikuna, kellel olid elus oma kindlad sümpaatiad ja ka vihamehed. Ta oli oma erialal kadestusväärselt professionaalne ja jõudis teha palju tööd.
EKL-i korraldatud August Vommi mälestusnäitus „Aus tagasivaade“ on mõeldud andeka kujuri ja Kunstiakadeemia õppejõu meenutamiseks. Suurem osa tema loomingupärandist asub praegu Eesti muuseumikogudes.
August Vomm õppis aastatel 1924—27 kõrgemas kunstikoolis „Pallas“ A. Vabbe juures maalimist ning 1928—31 V. Melliku juures skulptuuri. Ta täiendas end 1929 Pariisis ning pühendus Rakveres ja hiljem Tallinnas vabakutselise skulptorina peamiselt portreeloomingule ja kalmistuskulptuuridele. Aastast 1946 oli ta õppejõud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudist (alates 1971. aastast professor).
Umbes veerand kujuri loomingust jääb II maailmasõja eelsesse perioodi: kümmekond hauamonumenti Eesti kalmistutel, Vabadussõja monumendid Viru-Nigulas ja Mustlas ning kümned portreed omaaegsetest kultuuritegelastest.
Tagasivaade August Vommi nõukogude perioodi loomingule on ühtlasi tagasivaade selle perioodi kunstielule Eestis.
Vommil oli nõukogude ideoloogia vaatevinklist südamel kaks tõsist „pattu“. Tema naine, maalija ja kunstipedagoog Benita Vomm emigreerus 1944. a. koos lastega välismaale, ja tema ise oli veetnud sõjaaastad kodumaal. Kui enamik sõja-aastad Saksa okupatsioonis veetnud kunstnikest elas esimesed 10 sõjajärgset aastat peaaegu nähtamatutena, püüdis Vomm kohaneda uute nõudmistega, et loometööd jätkata.
Nüüd ilmuvad August Vommi loodud näitlejate, kirjanike ja muusikute portreed muuseumihoidlatest aegajalt näitusesaalidesse või asjaomaste kunstitegelaste juubeliüritustele.
Ka sellel näitusel oli väljas ajuti lausa impressionistlikult meeleolukad portreed Ruts Baumanist, Hugo Laurist, Ants Lauterist, Ferdi Sannamehest, Jakob Liivist, kindral Sootsist jpt. Need kuuluvad ajastusse, mil portreezhanr peegeldas ühtaegu nii skulptori meisterlikkust kui modelli staatust väikeses rahvuskultuuris.
