See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/aupeakonsulaadi-ja-ekni-vabariigi-aastapaeva-vastuvotul-margiti-vabaduse-tahtsust-ja-toodi-tervitusi-tublile-eesti-riigile/article3669
Aupeakonsulaadi ja EKNi vabariigi aastapäeva vastuvõtul märgiti vabaduse tähtsust ja toodi tervitusi tublile Eesti riigile
25 Feb 2003 Kaire Tensuda


Eesti Aupeakonsulaat Torontos ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas korraldasid 21. veebruaril Eesti Maja suures saalis traditsioonilise Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtu, kus osales teiste riikide diplomaate, kõigi kolme valitsustasandi poliitikuid ning rohkelt kaaseestlasi.

Saabujaid tervitasid aseaupeakonsul Toomas Heinsoo, Kristiina Isotamm ja Ellen Leivat. Aupeakonsul Laas Leivat haigestumise tõttu kahjuks tänavu aastapäevaüritustel osaleda ei saanud. Vastuvõtule jõudes kinnitati väliskülalistele Piret Komi ja Raja Raudsepa poolt rinda sini-must-valge rinnamärk, millega tehti neid selleks õhtuks aueestlasteks, nagu ürituse korraldaja EKNi peasekretär Priit Aruvald ütles.

Diplomaatiliselt olid esindatud järgmised riigid: Küpros, Itaalia, Jaapan, Leedu, Malta, Poola, Sri Lanka, Ameerika Ühendriigid. Külalisi ootas ka baar, kus teenindasid William Mandra ja Heino Lukas; suupistete eest oli hoolitsenud Tiia’s Kitchen. Muusikalist meelelahutust sel üritusel pakkus Toronto Eesti Meeskoor.

Vastuvõtu avas Priit Aruvald kolmekeelse (eesti, prantsuse ja inglise) tervitusega, andes seejärel sõna teadustaja Maaja Uukkivile, kes andis edasi ka tervitused aupeakonsul Laas Leivati poolt. Tervitusega esines aseaupeakonsul Toomas Heinsoo, märkides ka Eesti edukat pürgimist NATO ja EL liikmeks, mis annab igakülgseid majanduslikke ja turvalisuse garantiisid. Järgnevalt tutvustati Eesti Suursaatkonna Ottawas asjur Sulev Roostari, seejärel võttis sõna Eesti Riigikogu liige Lauri Vahtre, kes oli ka tänavuse vabariigi aastapäeva aktuse peakõnelejaks. Ta märkis vabaduse tähtsust, mida kahjuks mitte kõik maailma riigid nautida ei saa.

Järgnevalt tutvustas Priit Aruvald külalisi, kelleks olid paljude teiste riikide diplomaadid, organisatsioonide esindajad ja Kanada föderaal-, Ontario provintsi- ning Toronto linnavalitsuse esindajad.

Maaja Uukkivi tutvustas seejärel õhtu muusikalist kava täitvat Toronto Eesti Meeskoori, mis on juba 52 aasta jooksul hoidnud üleval eestlaste laulutraditsioone, ja selle dirigent Charles Kipperit, kes samuti sõna võttis. Ja kõlaski mehine laul; väga nauditav oli ka noore solisti Lauri Raudsepa ülesastumine koos kooriga.

Järgnes kuue kohalviibiva Eesti ohvitseri ning sõjaväetöötaja tutvustamine. Teatavasti on Kanada riik juba aastaid pakkunud võimalust keeleõppeks paljude riikide sõjaväelastele, sealhulgas ka Eestist. Õpe toimub Camp Bordenis ning tänu paljudele kohalikele eestlastele on seal viibivad ohvitserid alati ka siinse Eesti ühiskonna elus osalenud. Maaja Uukkivi tervitas ka kohalolevaid Eesti sõjaveterane, kelle pingutused ja ohverdused II maailmasõja ajal andsid väärika panuse, et saame siin täna oma riigi aastapäeva pühitseda.

Esimeseks külaliskõnelejaks oli paljudele eestlastele tuttav Sarmite Bulte, Kanada föderaalse parlamendi liige, kes tõi tervitusi ka Kanada peaministri Jean Chretien’i ja kultuuripärandi ministri Sheila Copps’i poolt. Kõneleja märkis ka kõigi kolme Balti riigi pingutusi NATO liikmeks saamisel, Balti Nõukogu tegevust Ottawas, tuues välja eestlaste suurt rolli Kanada mitmekülgses ühiskonnas.

Järgnevalt kõneles Ontario provintsiparlamendi liige John Hastings, märkides iseseisvuse tähtsust ja avaldades rõõmu Ontario kultuurilise mitmekülgsuse üle, andes edasi ka tervitusi provintsi peaministri Ernie Eves’i poolt.

Järgmisel kõnelejal Michael Prue’l, kes on samuti provintsiparlamendi liige, on eestlastega juba pikaajalised sõbralikud sidemed: ta on olnud East York’i linnapea, linnanõukogu liige ning teda oleme sageli näinud eesti ühiskonna üritustel osalemas. Ta tõi välja, kui kiiresti on Eesti saavutanud oma suurepärase majanduse, märkides, et ta ise pole küll Eestit külastanud, kuid on tänu siinsetele eestlastele meie maa kultuurist väga palju osa saanud. Ta nimetas ka hiljutist kurba sündmust, Eesti Maja kauaaegse esimehe Osvald Piili ärasaatmist, avaldades lootust, et tema unistused lähevad edasi.

Ka järgmine kõneleja, Toronto Linnanõukogu liige Chris Korwin-Kuczinski on eestlastele hea tuttav: ta on eestlaste ürituste sagedane külastaja, lisaks sellele on aidanud sõlmida sõprussidemeid Toronto ja Tallinna vahel ning toetanud igati Balti riikide saamist NATO liikmeks. Kõneleja meenutas oma reisi Tallinna eelmisel suvel Toronto linna delegatsiooni koosseisus ning kiitis igati eestlasi ja eesti ühiskonda.

Järgnev kõneleja oli linnanõukogu liige Michael Walker, kes on linnanõukogus seisnud igati üüriliste õiguste eest. Seejärel sai sõna Imants Purvs, Läti Rahvusliku Föderatsiooni Kanadas president, tuues tervitusi läti ühiskonna nimel, ja leedulaste poolt Kanada Leedu ühiskondliku organisatsiooni president Ruta Zilinskas.

Järgnes kirjalike tervituste osa - neid olid lähetanud Ontario peaminister Ernie Eves, provintsi multikulturalismi minister Carl DeFaria, Toronto linnapea Mel Lastman.

Seejärel sai sõna Avo Kittask EKNi juhatusest, tervitades kõiki ning palus püsti tõusta neil, kes oma teenete eest Eesti ühiskonnas on saanud EKNi teenetemärgi - neid oli rohkesti. Ning samas anti teenetemärgid üle kolmele inimesele, kelleks olid Piret Komi, William Mandra ja Toomas Trei.

Edasi võttis sõna Eesti Kaitsejõudude esindaja major Raivo Tamm, kes kinnitas, et pole nii palju tublisid eestlasi ammu kohanud ning et heameelega viiks osa sellest meelekindlusest tagasi Eestisse. Eesti ei loobu oma vabadusest vabatahtlikult enam kordagi, kinnitas major Tamm, pälvides kohalolijate poolt tugeva aplausi.

Vastuvõtu ametlik osa oli sellega lõppenud, järgnesid vestlused, mis andsid ka eesti ühiskonna liikmeile hea võimaluse teiste riikide diplomaatide ning valitsuse esindajatega mõtteid vahetada.


Märkmed: