Aupeakonsulaadi rahvarohke vastuvõtt
02 Jan 2003 Kaire Tensuda
Eesti Aupeakonsulaadil Torontos on kauniks traditsiooniks juhatada uus aasta sisse vastuvõtuga Eesti Maja kristallsaalis, kuhu on oodatud osalema nii organisatsioonide esindajad kui kõik teised, kel soov aasta esimesel päeval konsulaaditöötajaid tervitama tulla. Üritus on eestlaskonnas väga populaarne ja tänavunegi tõi kokku enam kui 130 kaaseestlast, kes oma nimed külalisraamatusse jäädvustasid.
Saabujaid tervitasid aupeakonsul Laas Leivat ja aseaupeakonsul Toomas Heinsoo, kelle jaoks oli see esimene kord uutes ametites seda vastuvõttu korraldada.
Kõlisesid shampuseklaasid ja edastati üksteisele parimaid uueaastasoove, maitsti suupisteid, meenutati uue aasta saabumist ja tehti järgneva aasta plaane, kui tunnikese möödudes algas ürituse ametlik osa: teadustaja ülesannetesse asus Jaan Lepp ja avapalvuse pidas peapiiskop Udo Petersoo, kes oma südamlikus sõnavõtus sidus siinset ja Kodu-Eesti elu, kinnitades, et ühiseks saamise nõudeks on vabadus. Koostöö all mainis ta Camp Borden’is pidevalt õppimas käivaid Eesti ohvitsere, samuti kodumaalt siin viibivate külalisõpetajate tähtsust, tervitades hiljuti saabunud praost Joel Luhametsa, kes samuti kohal viibis. Oleme jälle seal, kus kunagi varem, tõdes peapiiskop, kuna värav on avatud — ja selles kõiges mängib väga suurt rolli meie aupeakonsulaat. Peapiiskop tuletas ka kõigile meelde peatselt saabuvaid Eesti Riigikogu valimisi, millest ka siinsed eestlased on oodatud osa võtma ja seda koos laste ja lapselastega.
Järgnes tervituste ja toetuste üleandmise osa. Esimeseks tervitajaks oli Toronto Eesti Ühispanga juhatuse esimees Peeter Einola, kes märkis, et uus aasta on traditsiooniliselt aeg mõelda oma eesmärkidele, samuti Eesti Vabariigi eesmärkidele. Seejärel tervitas Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas nimel kol.-ltn. Ülo Tamre, soovides konsulaadile edasist jõudu, jaksu ja indu töötada Eesti Vabariigi ja kaaseestlaste hüvanguks. Eesti Abistamiskomitee Kanadas esindaja Tarvo Toomes kõneles ajaloo moonutamisest ja soovis konsulaadile jätkuvat edu ja jõudu selgitustööks, tuletamaks meelde, mis meie rahvale ajaloos osaks sai. Järgnevalt võttis sõna Eesti Majandusklubi Kanadas esimees Arvo Vahtra, kes märkis, et ka Eesti võiks siinset konsulaati toetada, kuna tegemist on ühe suurima eestlaste kogukonnaga maailmas. Lisaks konsulaadile andis hr. Vahtra toetusümbrikud üle ka Eesti Majale ja täienduskoolidele, mille võtsid vastu Ivi Kiilaspea ja Edgar Marten.
Järgmiseks sõnavõtjaks oli Helju Salumets, kes kõneles, et Eesti Invaliide Toetavat Naisringi küll enam ei ole — see lõpetas tegevuse hiljuti —, ent konsulaati püütakse edaspidigi isiklikult toetada, kuna neil on alati olnud hea ja soe koostöö ning sõprus. Viimaseks tervitajaks oli Eesti Kunstnike Koondise Torontos esimees Mai Järve.
Seejärel võttis sõna aupeakonsul Laas Leivat, tänades kõiki ja märkides, et jätkame ikka seda uueaastavastuvõttude korraldamise traditsiooni, millega Ilmar Heinsoo alustas 30 aastat tagasi ning mida varem ka Johannes Markus oma kodus korraldas. Laas Leivat kõneles, et statistika kohaselt on siinne konsulaat kolmas või neljas suurema töömahuga konsulaat üle maailma — esimene on St. Peterburis ja teine Delhis asuv.
Aupeakonsul selgitas, et Eesti Vabariik ei saagi aupeakonsulaate toetada, kuna see on rahvusvahelise seadusega keelatud. Ta tänas igati organisatsioonide esindajaid toetuste eest, samuti skulptor Otto Rannamäed, kes kinkis ilusa skulptuuri. Tänusõnu pälvisid kõik ürituse heale kordaminekule kaasa aidanud ja kõik kohaletulnud.
Järgnevalt kõneles Laas Leivat kevadel toimuvatest Eesti Riigikogu valimistest, millest on õigus osa võtta kõigil üle 18 aasta vanustel EV kodanikel; Torontos saab seda teha 19. ja 20. veebruaril Eesti Majas. Aupeakonsul rõhutas, et sellega kaasneb ka kohustus, ning kuna kuuldavasti toimub ühel neist päevadest Eesti Majas ka pensionäride koosviibimine, oleks tungiv soov, et kõik seal viibijad tuleksid ka väikesesse saali ning annaksid oma hääle valitud kandidaadile. Meil tuleb näidata, et kui tahame Eesti riigile kaasa elada ja kaasa rääkida, peame ka hääletama, rõhutas Laas Leivat. Hääletada saab ka kirja teel, lähem info ilmub Eesti Elus.
Lõpuks jutustas Laas Leivat veel ühe lõbusa hiiu nalja ning sellega oli koosviibimise ametlik osa lõppenud. Aga mitte veel üritus — vestlused jätkusid shampuseklaasi ja kohvitassi taga veel paar tunnikest ning uus aasta oli rahvuskaaslaste seas kenasti alguse saanud.
Märkmed: