Eesti Elu tutvus oma ühe alalise ülesande korras kõige meie riigis toimuvaga kurssi pidada ka BBEEC tegevus- ja majandusaruandega. Sealt selgus, et seenekursus läks täissaalile, kes pidas seda väga edukaks ja õnnestunuks. Veel selgus, et vanapaar Voitk ütles ära õppejõule määratud honorarist, soovides, et see summa läheks ka BBEEC toetuse kasuks. Edasi selgus aruandest, et seenekursusest laekunud tulu kasutati materjali ostmiseks, millega ehitati laagrile kaks käimlat.
Selle sündmuse puhul õnnestus reporteril tabada Andrus Voitki telefoni teel, et lugejatele edasi anda tema reageering selle austuse puhul.
„Nagu alati,” vastas Newfondlandi seenekorüfee, „meil veab. Oleme õnneseened, saatuse soosikud. Paljud inimesed loodavad, et nende elutööst jääks mingi monument püsima, helkiv tungal, suunanäitaja tulevastele põlvedele. Paraku enamikel lihtsurelikel tavainimestel see soov ei täitu. Meil aga on juba enne surma ausammas olemas, igati paras ja paslik kenotaaf. Kui kunagi aastakümnete jooksul peale meie surma tuleb lastel, lastelastel, sõpradel või aatekaaslastel soov meiega ühendust võtta või kuidagi meid meenutada, tulgu vaid Newfoundlandi. Istugu mõni minut meie käimlates. Kõik meenub pea...
BBEEC laager oli minu soovil nõus meie nimed ka nendele monoliitidele raiuma, teine teisele majakesele, kuid kahjuks puudus abikaasal selle austuse vastu vajalik vaimustus.”
Newfoundlandi Avaloni poolsaare põlismetsas, BBEEC laagrialal, sirguvad käimla seinad taeva poole vabatahtlike töökäte abil. Materjali ostmise majandas Maria ja Andrus Voitki poolt pakutud nädalalõpu seenekursus.
Newfoundlandi elu meenutab Kanada eesti ühiskonna algaastaid, kus kõik sündis vabatahtliku tööjõu abil: Jõekääru, Seedrioru, Kotkajärve, Eesti Maja ja palju muud.
Foto: Helen Spencer
Newfoundlandi elu meenutab Kanada eesti ühiskonna algaastaid, kus kõik sündis vabatahtliku tööjõu abil: Jõekääru, Seedrioru, Kotkajärve, Eesti Maja ja palju muud.
Foto: Helen Spencer