Austatud Eesti Vabadusvõitlejad!
Ma tervitan teid teie relvavendade nimel, kes võitlesid meie ühiste vaenlaste, kommunistlike kurjategijate vastu teistel lahingutandritel. Teie kangalasteod on innustanud mind ja teisi eesti soost kommunismi ja rõhujate vastu võitlejaid ja teie olete õilsaks eeskujuks järeltulevatele põlvedele.
Iseseisev Eesti Vabariik sündis ja elas tänu Eesti sõduri tublidusele, vaprusele ja ohvrimeelsusele. Kui paarkümmend aastat hiljem oli jälle vaja kodumaa kaitseks Stalini kommunistliku kurjuse impeeriumi röövlivägede vastu võidelda olite Teie ja teie manalasse varisenud relvavennad, 70 000 Eesti parimat poega, igati väärikad järeltulijad meie muistsetele vabadusvõitlejatele ja vabadussõdalastele.
Te jäite truuks isamaale ja oma relvavendadele Ilmeni ja Volhovi külmast tardunud kamaral, te nägite oma kaaslasi langemas Neveli soode tumedates mülgastes, aga te jätkasite võitlust. Andes parima mida keegi on ühegi eesmärgi saavutamiseks kunagi andnud, võitlesite te surmapõlgavalt Sinimägedes ja Krivasool.
Kahjuks pole taasisesivunud Eesti Vabariigi valitsejad teie panust oma kodumaa kaitsel ja teie kangelastegusid ikka veel väärikalt tunnustanud. Tõeliste eestlaste südametest ja hingedest jääte te aga igavesti tuntuks Eesti parimate poegadena, vaprate vabadusvõitlejatena ja kangelastena. Seda ei suutnud hävitada võõraste vägivald ja seda ei kustuta ajaratta väsimatu veeremine.
Au Teile, tublid Eesti vabadusvõitlejad!
Sügava lugupidamisega, Jüri Toomepuu
